Vabatahtlikud jagavad Tartus päästetud toitu kõigile soovijatele

Kui kohvikud ja poed uksed sulgevad, hakkavad nende ülejäänud toitu vabatahtlikud päästma. Neljapäeva öösel kell 23 jagati Sõpruse puiestee majaesises parklas inimestele tasuta toitu. Olenemata hilisele kellaajale, oli sinna kogunenud umbes 20 inimest. Rahvas kogunes vabatahtlike toidujagajate ette kaarde ning tõstsid käe, kui soovisid mingit sööki, mida korraldaja pakkus. Helkurveste kandvad toidupäästjad jagasid toidukastidest sööki ja tegid nii, et kõik ikka midagi saaks. Vestide peal oli jagajatel selja peal suurelt kirjas “Toit ei ole prügi!”. Tegu on toidupäästmise liikumisega, mida korraldab Tartu Toidujagamine. Organisatsioon võitleb toiduraiskamise vastu. Avalike toidujagamistega alustati üle mitme aasta uuesti mullu kevadel. Tartu Toidujagamise algataja ning eestvedaja Kerly Ilvese sõnul teevad nad koos vabatahtlikega avalikke toidujagamisi seal, kus vabatahtlikud elavad, et vähendada autodega sõitmist. Ilvese sõnul käib Annelinna toidujagamistel tavaliselt 60–70 inimest, kuid kesklinnas peaaegu sada. Toidujagamistel käivad peamiselt 50–70 aastased inimesed, kuid Ilvese sõnul on tänu paremale reklaamimisele hakanud käima ka rohkem noori. “Meie mõte on jagada toitu ning kõik peaksid sellest toidust osa saama,” sõnas Ilves. Kui juhtub, et avalikel jagamistel jääb toitu üle, viivad vabatahtlikud ülejäänud toidu lähimasse toidujagamiskappi, mida on Toidujagamine paigaldanud linna viis. Kui Toidupank jagab sööki kindlatele abivajajatele nimekirja alusel, siis Toidujagamise toidust võivad saada osa kõik inimesed. “Meil ei ole vahet, kas sa sõidad Mercedesega või oled kodutu, toit tuleb välja jagada, sest muidu läheb seda liiga palju raisku,” nentis Ilves. Ilves algatas toidujagamise liikumise üksinda, nüüdseks on osalejaid 40. Kõik toidupäästjad teevad Toidujagamise eest tööd vabatahtlikult ning tasuta. Aasta toidupäästmisega tegelenud Monika Pihlak liitus organisatsiooniga, sest tundis, et see aitab keskkonda. “Ma olen näinud, kuidas kõlblikku toitu lihtsalt minema visatakse ja see on tegelikult väga valus,” ütles Pihlak. Ta arvab, et kuigi toidujagajate grupp on väike, aitavad nad samm sammult viia läbi muutusi toiduraiskamise vastu. Üks mitmest kohvikust, kes Toidujagamisega koostööd teeb, on Toome kohvik. Söögikoha omaniku Marju Männiku sõnul teevad nad toidupäästjatega koostööd, et toit raisku ei läheks ning see abivajajateni jõuaks. Toome Kohvikus käib peaaegu iga õhtu Toidujagamisest vabatahtlik, kes võtab toidu kaasa. Männiku sõnul jagab kohvik välja kõige rohkem päevapakkumisi. Toitu päästavad Tartus läbi Toidujagamise veel poeketid Coop ja Prisma. Samuti annavad oma panuse ka mitmed restoranid ning ka mõned lasteaiad.