Tartu Ülikoolis õppivate rahvusvaheliste tudengite infootsingut mõjutavad kultuurilised erinevused, sealhulgas keelebarjäärid ja digiharjumused. Yilin Wangi bakalaureusetöö näitas, et Aasiast pärit tudengitel võib olla raskusi kohaliku info leidmisega, eriti kui nad ei valda eesti keelt.
Tartu põhikoolid seisavad silmitsi probleemiga, et õpilaste nutitelefonide kasutamine häirib koolielu, kuid seadmete keelustamine on keeruline, sest kontrolli on raske tagada ning lapsevanemad soovivad lastega päeva jooksul ühenduses olla.
TI-hüpe on pärast Tiigrihüpet kõige suurem projekt, mis on Eesti digiühiskonda uuendanud. Kuigi see on veel üsna uus ja testimisjärgus, oodatakse sellelt häid tulemusi Eesti noorte digipädevuse arenemisel.
Ülenurme gümnaasiumis algavad tänavu tunnid kella kaheksa asemel kell üheksa ning õpilased ja õpetajad peavad muutust kasulikuks, kuna see tagab rahulikumad hommikud.
Mart Reiniku kooli lapsevanemad peavad järelevalvet kooli territooriumil oleval madalseikluspargis oluliseks, sest vahetundidel viibib seal korraga palju lapsi ning see pole nende hinnangul turvaline.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis lõpetas tänavu kevadel keskkooliastme seitse paralleeli, kuid uuel õppeaastal lisandus kaks klassikomplekti, mis on kaasa toonud ruumipuuduse ja kasvatanud õpetajate töökoormust.
Herbert Masingu kool sai aprillis haridus- ja teadusministeeriumilt ettekirjutusi, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on vähe ning hakkas lepinguid muutma, kuid kvalifikatsiooniga õpetajaid rohkem kui paar juurde pole tulnud.
Tartus ähvardab järgmisel aastal puudu jääda ligi 300 gümnaasiumikohta, ehkki Annelinna gümnaasiumis seisab 13 pinki tühjana. Nappust suurendavad nii suur sisseränne kui ka arvukad sünniaastakäigud.
Tartu linna hallatavates erivajadustega laste koolides on soovijaid rohkem kui ruumid võimaldavad ning mitmed kohta soovivad lapsed suunatakse tavakoolidesse.
