Faktikontroll: väide, et Tartu linnas on 300 gümnaasiumikohta puudu, pole kontrollitav

9. oktoobril (neljandas) ERR-i „Valimisstuudios“ olid kohal Tartu linnapeakandidaadid. Debatil väitis Kristina Kallas, et Tartu linnas on gümnaasiumikohti puudu, samas kui Urmas Klaas kinnitas, et 13 vaba kohta on olemas.

Algse idee leidsime 9. oktoobril kõlanud tsitaadist, kus haridusminister Kristina Kallas väitis, et Tartu linnas on 300 gümnaasiumikohta puudu. Samas debatis ütles Tartu linnapea Urmas Klaas, et 13 kohta on vabad, vihjates, et vajadus lisakohtade järele ei pruugi olla nii suur. Väide tõi esile vastuolu riikliku ja kohaliku tasandi hinnangute vahel ning tõstatas küsimuse, kas hariduskorraldus Tartu linnas vastab tegelikule vajadusele.

Eesti 200 liige, haridus- ja teadusministri Kristina Kallase nõunik, Daniel Kõiv ütles, et hinnang Tartu gümnaasiumikohtade puudujäägile tugineb haridus- ja teadusministeeriumi andmetele ja ekspertiisile. Tema sõnul on ministeeriumil täpsed andmed sündimusest, õpirändest ja olemasolevatest õppekohtadest Tartu linnas ja selle ümbruses. „Haridusminister ei väida midagi enda soovist, vaid tugineb haridusministeeriumi andmetele ja ekspertiisile,“ nentis Kõiv.

Daniel Kõiv lisas, et Eesti 200 teeb tihedat koostööd Tartu linnavalitsusega, et leida lahendusi hariduskohtade puudusele. „Me nüüd olenevalt linnavalitsusest hakkame uuesti neid kohtumisi korraldama ja koostöös linnaga me neid lahendusi otsime,“ ütles ta. Kõiv tõi esile, et kevadel tehti Tartu linnas juurde 100 gümnaasiumikohta ning haridusministeerium lisas kutseharidusse 120 kohta, millele järgmisel aastal lisandub veel umbes 200.

Tartu linna haridusosakonna analüütik Katrin Parve sõnul on praegu 13 kümnenda klassi kohta Tartu linnas vaba. Ta nentis, et ei näe põhjust luua juurde 300 õppekohta, sest neid ei ole kellegagi täita. Parve arvates piirab gümnaasiumikohtade arvu suurendamist asjaolu, et lisakohtade täitmine ei pruugi tagada õpilaste püsivust, sest varasem kogemus on näidanud, et osa vastuvõetud õpilastest katkestab õpingud.

Endiselt on segane, millistele andmetele täpsemalt tuginetakse. Haridusminister Kristina Kallas lähtub haridusministeeriumi poolt koostatud andmetele, mis kahjuks pole avalikkusele kättesaadavad. Küsisime mitu korda üle tema nõunikult, mille põhjal haridusminister väidab, et kohti gümnaasiumites on puudu.

Väide, et Tartu linnas on 300 gümnaasiumikohta puudu, pole kontrollitav, sest Kristina Kallas tugineb haridus- ja teadusministeeriumi andmetele, mis ei ole avalikkusele kättesaadavad. Seetõttu pole võimalik väidet sõltumatult kontrollida ega hinnata, kuidas puudujääk on arvutatud. Tartu linna esitatud andmed seevastu viitavad praegu olemasolevatele vabadele kohtadele, kuna osapooled kasutavad erinevaid ja osaliselt kinnitamata andmekogusid ning nende võrdlus pole läbipaistev. Seetõttu ei ole väidet võimalik kontrollida.