Haridustehnoloogia ettevõtted soovivad utoopiliste ideede arendamise asemel parandada tehnoloogia abil haridussüsteemi puuduseid, kuid koolidele on erinevad digilahendused, mis muresid leevendaksid, tavaliselt liiga kallid.
Käesoleval õppeaastal toimuvad põhikooli lõpueksamid üle kuu aja varem, kuid otsus on toonud kaasa Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetajatele ja õpilastele lisakoormust.
Möödunud õppeaastal toimus põhikooli eesti keele lõpueksam 31. mail, kuid sel korral toimub see 22. aprillil. Kuu aega varasemaks nihkunud eksamisüsteem kehtib ka matemaatika- ja valikeksami puhul, mille tõttu on õpilastel vähem aega ette valmistuda.
Tartu linna koolid ja spordiklubid alustasid koostööd, et muuta laste treeningutel käimine lihtsaks ja mugavaks, viies treeningud algklassi õpilastele kooli kohapeale.
Erakoolid ei suuda enam kõiki tahtjaid väikestesse klassidesse mahutada, mistõttu läheb konkurents erakoolidesse pääsemiseks tihedamaks ja vanemate valmidus hariduse eest maksta kohta koolis ei garanteeri.
Tartu koolide staadionid olid suvel spordihuvilistele avatud, ometi tuli jälgida graafikuid ja maksta tasu, kuigi võis jääda mulje, et sinna saab tasuta minna.
Kuna järgmisest õppeaastast pikeneb õppimiskohustus 18. eluaastani, jätkavad noored, kes eelistavad põhiharidusega piirduda, oma haridusteed kutsekoolis, milleks peab aga kärpima täiskasvanutele mõeldud õppekavade kohti.
2024. aasta septembrist tuleb Eesti koolidel liikuda üle kaasajastatud käsitöö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekavale, mis on pannud õpetajad muretsema aine põhjalikkuse pärast.
Tallinnas saavad IB haridust kõik noored, ent Tartus vaid riigitöötajate lapsed, kuigi mõlema munitsipaalkooli klasse rahastab riik. Rahvusvahelise taustaga noorte haridusteed hakkab mõjutama linn, kus elatakse.
Alates sellest õppeaastast õpitakse koolides kehalise kasvatuse asemel liikumisõpetust, kuid õpetajad ei tea, mida nad peaksid aine õpetamisel varasemast teistmoodi tegema.