Herbert Masingu kool vahetab välja lepinguid, mitte kvalifikatsioonita õpetajaid

Herbert Masingu kool sai aprillis haridus- ja teadusministeeriumilt ettekirjutusi, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on vähe ning hakkas lepinguid muutma, kuid kvalifikatsiooniga õpetajaid rohkem kui paar juurde pole tulnud.

Kooli juhiabi Marge Mõttuse sõnul ei vastanud aprillis nõuetele 53 õpetajat 110st. Neist kaks omandas septembriks magistrikraadi. Mõttus kinnitas, et 22 kvalifikatsioonita õpetajaga on selleks kooliaastaks tehtud tähtajalised lepingud. Seaduse järgi on kvalifikatsiooniga õpetajal magistrikraad, õpetajakutse ning keeleseaduses kinnitatud eesti keele oskus.

Mõttus tõdes, et paar pedagoogi vaidlustas oma õpetajakutset. Ta lisas, et ülikoolist on küll suusõnaliselt öeldud, et kutse kehtib, aga vastust ei ole. “Nad on hammasrataste vahele jäänud ja pole nõus [lepinguid] allkirjastama ega tähtajaliseks tegema,” nentis Mõttus.

Mõttus lisas, et töölepingu on lõpetanud neli õpetajat, kes ei vastanud kvalifikatsioonile. “Nad on lihtsalt ära läinud,” ütles ta. Kooli kodulehel on õpetajate nimistus 119 õpetajat.

Masingu kooli direktor Tanel Meiel ei avaldanud, kui palju kvalifikatsiooniga õpetajaid neil sel õppeaastal on. Küll aga sõnas ta, et seadusevastased tähtajatud lepingud on muudetud tähtajaliseks, mis on nüüd kooskõlas seadusega. Meiel lisas, et sellised kokkulepped töötavad nendega, kellel pole kvalifikatsiooninõuded täidetud..
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave rääkis, et õpetajate kvalifikatsiooni peab oluliseks haridus- ja teadusministeerium. “Ega hambaarsti juurde ka ei minda, kui [arstil] pole arstipabereid,” kirjeldas ta.
Raave ise õpetajate kvalifikatsiooninõudeid eriti tõsiselt ei võta, sest selliseid õpetajaid Raave sõnul tööturul pole. Ta lisas, et Masingu kooli puhul mängib rolli ka asjaolu, et seal õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. “Sinna õpetajaid leida ongi hästi keeruline,” nentis ta.

Aprillis kinnitas haridus- ja teadusministeerium Masingu kooli haldusjärelevalve õiendi. 110st töötajast ligi pooltel oli nõutav kvalifikatsioon. 1. septembriks nõudis haridus- ja teadusministeerium õiendis, et koolis oleks kvalifikatsiooniga õpetajaid rohkem.

Seaduses pole kirjas, kui palju peab koolil olema kvalifikatsiooniga õpetajaid. Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve osakonna nõunik Hille Voolaid selgitas, et üldjuhul tekib probleem, kui selliseid õpetajaid on alla 80 protsendi.

Kooliaasta alguseks oli Masingu koolil vaja teha ka muudatusi õppe- ja ainekavades, et viia need vastavusse seadusega. Kuigi dokumendid on valmis, peavad eksperdid need Meieli sõnul üle kontrollima. Voolaid kinnitas, et Tartu linnavalitsus taotles haridus- ja teadusministeeriumilt tähtaja pikendamist muutuste elluviimiseks. Haridusjärelevalve õiendis on kirjas, et ettekirjutuste täitmata jätmisel saab haridus- ja teadusministeerium nõuda sunniraha kuni 9600 eurot. Voolaid nentis, et see on siiski erandlik lahendus.