Annelinna gümnaasium ja Jogentaga kool pidid selleks õppeaastaks olema läinud üle täielikult eestikeelsele õppele. Mõlema kooli direktorid kiidavad, et üleminek on sujunud hästi, kuid suurim mure siiani on õpetajate ja tugispetsialistide vähesus.
Kuigi riiklik tegevuskava näeb ette ülemineku eestikeelsele õppekavale alles 2035. aastaks, pidi Tartu valmistatud plaani kohaselt eesmärk täidetud saama juba septembris alanud õppeaastaks.
Tartu linna üldhariduse valdkonna juht Reigo Ginter ütles, et Tartu linn on üleminekul ikkagi Eestis esirinnas. “Meil on olnud suur eelis, et koolijuhid, kohalikud omavalitsused ja riik kõik koos töötavad selle nimel, et koolid saaksid sujuvalt üleviidud. Meil on samad eesmärgid ja ei ole olnud mingisugust vastutöötamist,” ütles Ginter. Ginter lisas, et koolidel on kindlasti vaja veel edasi töötada, et jõuda täielikult eestikeelsele õppele.
Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser tõdes, et kui põhikool on neil juba täielikult eestikeelsel õppel, töötatakse siiani gümnaasiumi täielikult eestikeelsele õppekavale saamise suunas. Veel viimast aastat oli 10. klassi astujatel võimalus valida ühes aines kakskeelsuse vahel ja see on olnud matemaatika. Asser lisas, et hetkel on 11. ja 12. klassidel veel keemia, füüsika ja ajalugu keelevalikus. Peale nende lendude lõpetamist on ka terve gümnaasium eestikeelne. Annelinna gümnaasiumi direktori hinnangul on eesmärgini jõudmiseks oleks koolil vaja rohkem tugipersonali ja toetust, mida on kahjuks vähe.
Jogentaga kooli eesti keeles õpetatavate ainete protsent on kasvanud iga aastaga juba kümme aastat. Kooli direktor Alina Braziulene kinnitas: “Eelmisest septembrist alates oleme läinud täielikult üle eestikeelsele õppekavale ning kõik meie plaanid on õnnestunud.” Jogetana kooli direktori hinnangul on suurimaks probleemkohaks koolil olnud aga õpetajate puudus. Iga õpetaja eesti keelt ei valda ning see omakorda nõuab õpetajatele lisakoolitusi.
Braziulene lisas, et Jogentaga koolis õpib palju Ukraina õpilasi ning kui kooliteed alustatakse 1. klassist, ei ole keele õppimisega probleeme. Kui nad liituvad õpingutega aga alles lõpuklassides, on neil varasem eesti keele oskus praktiliselt olematu.
Mõlemad koolid on eestikeelsele õppele üleminekuks valmistunud ja teinud selleks esimesi samme juba kümme aastat tagasi. Koolid otsivad pidevalt juurde uusi õpetajaid ning jälgivad, et nad suure koormuse tõttu läbi ei põleks. Samuti hoiavad koolitöötajad silma peal ka õpilaste heaolul ning et motivatsioon muudatuste tõttu ei langeks. Direktorite sõnul on lapsevanemate tagasiside arengule olnud pigem positiivne ja kõik mõistavad ülemineku olulisust.
Lisaks koolide tööle ainult eestikeelsele õppele ülemineku saavutamise suunas on tänaseks kõik Tartu lasteaiad plaanipäraselt jõudnud täieliku eestikeelse hariduseni.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid