Mitmele Tartu linna kultuuriasutusele on juurdepääs ratastooliga keeruline, sest rahanappuse tõttu ei suuda kohad seda pakkuda.
Elektriteatri kommunikatsioonijuht Romet Toomas Tiitsaar kinnitas, et hoones on ratastooliga liikumine võimatu. Ta sõnas, et kui keegi külastajatest ei saa iseseisvalt liikuda, aitavad töötajad nad trepist üles kinosaali ja viivad ratastooli kaasa. “See on meede, mis ei ole perfektne, aga nendes ruumides, kus me oleme, pole paremat varianti,” tõdes Tiitsaar.
Ta selgitas, et endisesse Tartu Ülikooli kirikusse, kus Elektriteater tegutseb, pole võimalik ratastoolitõstukit paigaldada. Tiitsaar nentis, et peamine põhjus on rahapuudus. Ta lisas, et teatril on plaan hakata näitama kino Siuru kultuurimajas, mille eeldatav valmimisaeg on aastal 2029. Tiitsaar kinnitas, et seal saab mugavalt ratastooliga kinno minna.
Uue teatri piletimüügijuht Lisanna Annus sõnas, et ratastooliga hoonesse pääsemiseks peab sisenema tagauksest. Seal on kaldtee, mida peaukse juures pole, kuna tänav on liiga kitsas. Annus lisas, et ratastoolikasutajad on pidanud külastusest ette teatama ja töötajad on saanud neid juhendada sobiva ukseni. Ta märkis, et selline variant pole mugav.
Annus rääkis, et teatri teise korruse saali pole võimalik ratastooliga pääseda, sest sinna viib pikk trepp. Ta tõdes, et variante, kuidas muuta mõlemad saalid kõigile ligipääsetavaks, pole teater arutanud. “See on jäänud tagaplaanile, aga võib-olla peaks päevakorda võtma,” sõnas ta.
Ratastoolikasutaja Remi Gregori Sassi rääkis, et enne uue asutuse külastamist uurib ta, mis tingimused teda ootavad. Ta selgitas, et kui minna kohale eeltööd tegemata, võib selguda, et seal on mõni takistus ees. “Siis tuleb leida muu lahendus, kus siis tulevadki härrad ja tõstavad su koos tooliga üles,” sõnas Sassi. Ta lisas, et üldjuhul on vaja kaasa ka tugiisikut, kes saab vajadusel abiks olla.
Sassi nentis, et erinevad organisatsioonid, nagu Eesti puuetega inimeste koda ja Eesti liikumispuuetega inimeste liit peaksid olema ühiskonnas need, kes näitavad eeskuju. Praegu näeb ta seal siiski puudujääke. “Oleks tore, kui kõik saaksid kultuuri nautida, mitte nii, et seisjad saavad, aga toolisolijad olgu kodus,” rääkis Sassi. Ta lisas, et nüüdses ühiskonnas pole see õige suund.
Linna kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakov kinnitas, et ligipääs kultuuriasutustele on linna murekoht. Ta selgitas, et tuleval aastal kavatseb linn investeerida kultuuriasutustele parema ligipääsu tagamisse. See tagab suurema rahastuse, kuid ta nentis, et lõppude lõpuks jääb kõik ikkagi raha taha. Svetljakov rääkis, et linn on asunud oma allasutustes, näiteks Anne noortekeskuses, tegema muudatusi, et ratastooliga oleks parem ligipääs. Ta lisas, et endiselt on populaarseid mittetulundusühinguid, nagu Genialistide klubi, millele on ratastooliga juurdepääs piiratud.
Kommentaarid