Tartu kodutute varjupaik on ajutine peatuspaik, ent enamik inimesi satub sinna mõne aja pärast taas. Varjupaiga juhataja Eva Erickson tõdes, et tänavatel ringlevate inimeste probleemide keskmes on sageli alkohol. Kodutud, kes sooviks muutust, kuid kelle maine või sotsiaalne kuvand ei võimalda neil leida tööd või elamispinda.
Sotsiaaltöötaja Svetlana Mahoni Tartu kodutute varjupaigast rääkis, et ideaalis võiks inimene kolme kuu jooksul oma olukorda parandada. Kodutu sissetulek on sageli pension või osaline töövõime. Ta peaks koguma raha ja leidma korteri, kuid see õnnestub harva, selgitas Mahoni. Korteriturul ei usaldata neid ja tööandjad ei paku töökohti.
Palju sõltub inimese enda tahtest ja oskusest raskustega toime tulla. Inimene tuleb varjupaika suure tahtmisega, proovib ja proovib, aga midagi ei juhtu. Lõpuks motivatsioon kaob ütles Mahoni. Eriti nooremate puhul on seda märgata – nad annavad kergemini alla ja kaotavad lootuse kiiremini. Mahoni sõnul tekib suletud ring: ilma töö ja tahtejõuta on olukorda raske parandada.
Pensionieale lähenev Kalju Soosaar (nimi muudetud) viibib varjupaigas teist korda. Soosaar rääkis, et olukorrast väljumine on keeruline: varem oli tal töö ja üürikorter, kuid pärast töö kaotust sattus taas tänavale.
Soosaar on märganud, et järjest enam on näha nooremaid, kes leiavas tee varjupaika, viidates, et kodutus on paljudele pigem eluviis kui erandlik hädaolukord.
Kuigi varjupaigas pakutakse nõustamist ja psühholoogilist abi, algab tegelik muutus ikkagi inimesest endast ütles Soosaar. Ta ise avaldas lootust, et on viimast korda varjupaigas.
Enn Põldmaa (nimi muudetud), hariduselt geofüüsik, viibib Tartu kodutute varjupaigas kolmandat korda. Tema sõnul jagunevad kodutud kaheks: need, kes lepivad tänavaeluga ja need, kes püüavad olukorrast edasi liikuda. Põldmaa selgitas, et suur osa inimesi ei püüagi oma olukorda muuta ning eelistab alkoholi ja kerjamist, samas kui teised kasutavad varjupaika toena, mis aitab neil tööle ja eluasemele jõuda. Ise peab ta end kuuluvaks pigem nende hulka, kes püüavad hakkama saada ja edasi liikuda.
Varjupaiga juhataja Erickson tõi välja, et alkoholi kõrval kerkivad lisaks esile ka vaimsed probleemid ja tervisehädad, mis raskendavad olukorra parandamist.
Murena tõi Erickson välja, et aastate lõikes on ka tema märganud noorte kodutute arvu kasvu.
Positiivsest vaatest on varjupaiga teenus muutunud kvaliteetsemaks ja terviklikumaks ütles Erickson. Kodututel on võimalik saada puhtaid riideid, pesta, psühholoogilist tuge ning abi tugiisikult, kes toetab neid oma elu korraldamisel. Edasiminek sõltub siiski inimese soovist ja initsiatiivist, kes tahab abi vastu võtta ja koostööd teha, saab võimaluse oma elu muuta ütles Erickson.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid