Eestis on 244 tähistatud avalikku varjumiskohta: kolm neist asuvad Saaremaal, kaks Hiiumaal ja üks Muhus, kuid ülejäänud Eesti saartel avalik varjumiskoht puudub.
Kihnu vallavanema ja kriisikomisjoni esimehe Egon Vohu sõnul puuduvad Kihnus avalikud varjumiskohad puuduvad, kuid sel teemal on suheldud majaomanikega, et leida sobivaid keldreid. Praegu on võimalike varjumiskohtade asukohad ebaselged, ega saa olla kindel, et neid üldse leidub.
Kihnlasest tegevväelase Timur Aava sõnul kriisiolukorras vajaminevaid oskusi Kihnu koolis ei õpetata, nagu saarel ikka, tuleb ise hakkama saada. Sõjaolukorras oleks Aava sõnul põhiprobleem ühendus mandriga. “Mingi aja elame ära, aga kindlasti pole praegused varud Kihnus piisavad ning tavainimene vajab vallalt juhiseid, kuidas konkreetses olukorras käituda,” ütles Aav.
Eesti saarte vallavalitsuste kodulehtedelt leiab viiteid infole, mis ei ole enam kättesaadav. Näiteks ei tööta Vormsi kodulehel olev link, kust väidetavalt leiab käitumisjuhiseid kriisiolukorraks.
Sotsioloog Kairi Kasearu ütles, et kriisiolukorras langeb vastutus eeskätt inimesele, kuna üldjuhul peab kogukond esimesed 24 tundi ilma kõrvalise abita hakkama saama. “Väikesaared on tavaliselt paremini valmis kui riik,” sõnas Kasearu konverentsil "Ühiskonna probleeme (j)uurides" .
Kihnu kriisikomisjoni esimees Vohu tunnistas, et väikesaared on üritanud pidada omavahel kriisiteemalisi läbirääkimisi, kuid kuna saared on liiga erinevad ja iseseisvad, ei ole läbirääkimised vilja kandnud.
Eesti Uuringukeskuse avaldatud uuringus “Avalik arvamus riigikaitsest 2024” seisab, et 42 protsenti eestlastest vajavad lisainformatsiooni varjumiskohtade kohta ja varjumise juhiseid. Pea sama palju vajab abi evakueerumisel.
"Avalik arvamus riigikaitsest 2024" uuringus selgub, et Eesti elanikud hindavad oma teadlikkust sellest, kuidas välisriigi võimaliku kallaletungi korral käituda, võrdlemisi madalaks. Piisavalt informeerituks peab end vaid kolmandik.
Varjumiskohtadega pea sama olulised on avalikud kogunemispunktid, mis on vajalikud info jagamiseks ja abi saamiseks. “Avalik kogunemispunkt on olemas, aga praegu pole selle kohta kuskil avalikku infot. Kui tuleb kriisiolukord, siis kriisikomisjon koguneb ja otsustab, mis saab edasi,” sõnas Vohu. Avalike kogunemispunktide kohta ei ole teavet ka Ruhnu ja Naissaare valla kodulehel.
Päästeameti kodulehel seisab, et varjumise korraldamine on vajalik kogu Eestis. Varjumise vajadus ei seostu üksnes sõjalise ohuga, vaid võib tekkida ka näiteks äärmuslike ilmastikuolude, suurpõlengu, keemiarünnaku või rahutuste korral.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid