Vaatamata sellele, et naised saavad ajateenistuse jooksul kõrgendatud, sh negatiivset tähelepanu, on naissoost ajateenijate motivatsioon saada tegevväelasteks kõrgem kui meeste oma.
2022.-23. aastal läbi viidud uuringust “Naised ajateenistuses: motivatsioon, hoiakud ja kaasajateenijate suhtumine naiste teenistusse” said autorid Sigrid Aas, Elen Lina ja Marii-Liis Tulk andmeid, mis näitasid, et naisajateenijad on altimad jätkama tegevteenistusega peale ajateenistust kui mehed.
Üks uuringu autoritest ning ühtlasi Eesti kaitseväe kaptenmajor Sigrid Aas viitas statistikale, et tavaliselt avaldab soovi jätkata teenistust tegevväelasena 50% naissoost ajateenijaid, samas kui meeste seas püsib see protsent vaid viie peal.
Uuringu ning Aasa kommentaari põhjal selgus, et kaitseväkke tuleb 40 naist aastas, mis moodustab kokku vaid ühe protsendi teenijatest. Vaatamata sellele ütles Aas, et üldist pilti vaadates on tegevteenistuseks motiveeritud naisi siiski rohkem, kui mehi.
Aas seletas, et naiste valik teenida kaitseväes on Eestis alati vabatahtlik ning see tegur põhjustab naiste kõrgemat motivatsiooni teenistuses üldse. Aasa sõnul peab ta silmas ka tegevteenistust, sest tema kogemuse põhjal tuleb enamus naisi ajateenistusse juba plaaniga saada tegevväelaseks.
Ajateenistuse läbinud ja tegevväelaseks kandideerinud Nastassia Humal ütles samuti, et tema arvates võiks naiste motivatsioon saada tegevväelaseks olla kõrgem sellepärast, et naised lähevad ka ajateenistusse omal soovil ning tavaliselt on sellel otsusel kindel põhjus või eesmärk.
Humal lisas, et tema meelest on meestele ajateenistus eelkõige kohustus, mistõttu paljud piirduvad vaid sellega ning edasi teenistust ei jätka.
Samuti lausus Humal, et kuigi ta ei saanud tegevväelaseks kandideerimisel konkursist läbi, jäi mõte jätkata tegevteenistust talle ikkagi võimalikuks. “Vaatamata perekondlikele asjaoludele on variant jätkata karjääri kaitseväes mul siiski kuklas,” lausus ta.
Nooremveebel Leana Kull lausus, et tema meelest toetab Eesti kaitsevägi naisi aja- ja tegevteenistusse astumas. Ta märkis, et igal aastal jääb tegevteenistusse aina rohkem naisi. Kull pööras aga tähelepanu sellele, et tegevteenistusse vastuvõtt sõltub naise võimetest.
Kulli sõnul väljenduvad võimed selles, kas naine suudab täita oma ülesandeid. “Päris palju jääb füüsilise võimekuse taha just kinni, eriti jalaväes,” selgitas ta. “Varustus on raske ning sellega maastikul ringi joosta on veel raskem.”
Kull aga kinnitas, et kui naine päriselt proovib parim olla, siis jääb ta tegevväelastele silma ja teda tahetaksegi kaitseväkke tööle.
Kommentaarid