Annelinna Saare tiigi ümbruses elavad inimesed ja käivad koolilapsed, kuid veekogu pole pärast 2023. aastat uuesti puhastatud ning Tartu linnavalitsuse hinnangul ei ole selle sagedasem hooldamine vajalik.
Annelinnas asuvat Saare tiiki koristati kaks aastat tagasi. Tiigi ümbruses on elumajad ja kaks kooli ning selle läheduses pidi elutsema ohustatud linnuliik.
Tartu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Aija Kosk selgitas, et Saare tiik rajati elukeskkonna mitmekesistamise eesmärgil siis, kui seda Annelinna piirkonda umbes 1980ndate lõpus ehitati. Ta kinnitas, et tiiki ei ole pärast 2023. aastat uuesti puhastatud, sest veekogu elustik ei vaja nii sagedast häirimist.
Tartu Ülikooli linnalooduse sinialade spetsialist Jürgen Karvak ütles, et tavaliselt puhastatakse tiike umbkaudu iga kümne aasta tagant. Mida rohkem muda ja setet tiiki jõuab, seda tihedamini peaks seda hooldama. Ta lisas, et kuna väiksed seisuveekogud oma olemuselt kasvavad ajaga kokku, siis nende hoidmiseks tuleb neid siiski puhastada.
Keskkonnaspetsialist Aija Kosk rääkis, et temani on jõudnud teave Saare tiigi juures elavast ohustatud linnuliigist. Samas ei ole keskkonnaamet, kes tegeleb ohustatud liikide elupaikade kaitsega, Saare tiiki kaitse alla võtnud.
Jürgen Karvak nentis, et tema ei tea ohustatud linnuliigist üldse midagi. Ta lisas, et kuna tiigil on lauged kaldad, siis on see erinevatele veeasukatele mugav elukoht ja inimestele ohutu jalutuspaik.
Saare tiigi kõrval on Tartu Hansa kool ja Tartu Descartes’i kool. Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu rääkis, et kooli jaoks on oluline, et tiik on puhas. Koolilapsed käivad loodusõpetuse tundides vee-elustikuga tutvumas ja kehalise kasvatuse tundides jooksevad ümber tiigi.
Karolin-Salu nentis, et Tartu linnavalitsus ja kooli kojamees hooldavad tiigi ümbrust iga päev. Samuti on ta saanud teavituse, et tiigi läheduses on ohustatud linnuliik, aga rohkem ta selle kohta ei tea. „Kohalikele meeldib tiigi ääres istuda ja lapsed püüavad kala. See on selline omaette koht, kus minu meelest meeldib olla nii koolilastele kui ka täiskasvanutele,“ ütles Karolin-Salu.
Samas ei ole üks Hansa kooli endine õpilane samal nõul ja sõnas, et tema arvates on tiik väga kaugel ilusast kohast. „See on üks suur lomp, kus bomžid ("eluheidikud" - toim.) käivad joomas ja kusemas,“ ütles ta.
Keskkonnaspetsialist Aija Kosk rääkis, et lisaks veekogu ümbrusest prahi kogumisele, niidetakse ka tiigi ümbrust ja vajadusel eemaldatakse vee piirilt paju juurdekasv. Ta ütles, et suure tõenäosusega ei hakka Tartu linnavalitsus lähitulevikus inimtekkelisi veekogusid ehk paisjärvi linnaeelarvest puhastama. Seda seetõttu, et nende paisjärvede otstarve on tihtipeale ainult kohaliku tähtsusega. Lisaks on puhastamistööd kallid ja puudub lootus saada selleks lisarahastust mõnest fondist. „Oleks hea jagada kodanikele teavet, et prahi loopimine tiikidesse ei ole okei, kuid kahjuks on selle jaoks keeruline sihtrühma leida,“ nentis Kosk.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid