Igal aastal astub ajateenistusse ligi viiendik noori, kelle koduseks keeleks on vene keel. Ajateenijate kompleksuuringut viiakse läbi iga-aastaselt, ent Kartau jälgis oma töös 2019–2024. perioodi, mille kohaselt ütles 2019/2020. aastal ajateenistuse alguses 35 protsenti vastanutest, et kohusetunne Eesti riigi ja rahva ees ei motiveeri neid üldse. Viis aastat hiljem, 2023/2024. aastaks, oli sama näitaja langenud 26 protsendini, mis näitab, et kohusetunne on ajapikku muutunud pisut suuremaks motivaatoriks.
Teenistuse lõpus antud vastustes joonistuvad välja mõnevõrra teistsugused tulemused. Kui 2019/2020. aastal arvas 28 protsenti vene keelt emakeelena kõnelevatest ajateenijatest, et kohusetunne ei olnud nende jaoks motiveeriv tegur, siis teenistuse alguses oli sama näitaja 35 protsenti. Seega suurendas teenistus 2019/2020 aastakäigul paljude jaoks tunnet, et riigi ja rahva ees tuleb panustada.
Kõige märgatavam vastupidine muutus ilmnes 2022/2023. aastal, kui teenistuse alguses ütles 29 protsenti ajateenijatest, et kohusetunne ei motiveeri neid üldse, siis teenistuse lõpus oli sama arv tõusnud 34 protsendini. Tegemist oli perioodi suurima kasvuga nende seas, kes kohusetundes motivatsiooni ei leidnud.
Kartau viitab oma töös, et uuringust ei selgu, et ajateenistus kasvataks üheselt isamaalisust või muudaks ajateenijaid riigi ees märgatavalt kohusetundlikumaks. Vene kodukeelega ajateenijate seas esines küll sagedamini motivatsiooni kasvu, kuid nende algne hinnang kohusetundele oli eestikeelsetest kaaslastest madalam, mistõttu on ka kasv tõenäolisem.
Reamees Marek Modestov, kes teenis aega 1. jalaväebrigaadi Õhutõrjepataljonis ja kõneleb emakeelena vene keelt, tõdes, et ei tunne ennast täielikult eestlasena ning seetõttu ei motiveerinud teda ka kohusetunne Eesti riigi ja rahva ees. “Kui mul oleks valik olnud, siis ma poleks teenistusse läinud,” lisas ta.
1. jalaväebrigaadi Scoutspataljonis teeninud vene keelt emakeelena kõnelev reamees Nikolai Filippov tõdes, et tema motivatsioon ei olnud seotud kohusetundega Eesti riigi ja rahva ees. “Ma läksin ajateenistusse lihtsalt füüsilise aktiivsuse pärast ja selleks, et ei peaks uuesti kooli minema,” ütles Filippov.
Teine Scoutspataljonis teeninud reamees Jevgeni Muromski, kelle kodukeeleks on samuti vene keel, tunnistas seevastu, et tema hoiakud ja motivatsioon muutusid teenistuse jooksul oluliselt. “Lõpus tundsin, et armastan Eestit rohkem ja olen justkui väike osa suuremast tervikust,” sõnas ta.
Kommentaarid