Eesti stabiilne merikotkapopulatsioon on hinnanguliselt 300 paari ehk 600 lindu, kellest igal aastal sureb pliimürgistusse umbes 150 lindu. Merikotkas kuulub Eestis esimese kaitsekategooria liikide hulka ehk on kõige kõrgemalt kaitstud liikide seas.
Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits selgitas, et jahilaskemoonas laialdaselt kasutatav raskemetall plii jõuab loodusesse peamiselt laskemoona kaudu, mis jääb looma kehasse pärast tabamuse saamist. “Kui plii jõuab seedetrakti, hakkab see maohappe toimel lahustuma ning imendub organismi,” rääkis Leivits. Selle tagajärjel tekivad lindudel neuroloogilised häired: lihasnõrkus, koordinatsioonihäired ja lõpuks lämbumine. “Surm tuleb lämbumise teel ning seda pole üldse meeldiv vaadata,” lisas Leivits.
Kuigi veelinnujahil keelustati pliid sisaldava laskemoona kasutamine Eestis juba 2013. aastal, ei ole probleem kaugeltki kadunud. Pliikuule kasutatakse ulukite jahtimisel endiselt. “Kui me räägime plii keelustamisest täielikult, siis majanduslikult ei ole see midagi teostamatut,” ütles Leivits. “Mitmed jahimehed on juba üle kümne aasta kasutanud pliivaba laskemoona ja saavad suurepäraselt hakkama. Küsimus on pigem maailmavaates,” lisas ta.
Jahimees Sander Lang kinnitab, et probleem puudutab kogu Eestit, mitte ainult rannikualasid. “Kuigi minu jahipiirkond asub linnulennult ligi 50 kilomeetri kaugusel merest, on merikotkad kohal kohe, kui kusagil mõni raibe on. Näiteks põdra sisikond,” ütles ta. “Teadaolevalt meie jahimaadel merikotka pesa ei ole, aga nad liiguvad ringi ja toituvad kõikjal, kus võimalus avaneb,” lisas Lang.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialisti Kunter Tätte sõnul on pliimürgistus merikotkaste jaoks Eestis üks suurimaid ohutegureid. “Kui me ei kasutaks pliimoona, oleks merikotka ja ka kaljukotka arvukus hinnanguliselt 13–14 protsenti kõrgem,” ütles ta.
Sarnaselt Leivitsale kinnitab ka Tätte, et üleminek pliivabale laskemoonale ei tohiks jahimeestele märkimisväärset majanduslikku kulu tekitada. “Sellisele jahimehele, kes igapäevaselt tulistamas ei käi, ei tohiks see olla kontimurdev hinnavahe,” ütles Tätte.
Kuigi merikotka arvukus on viimastel aastatel kasvanud ja liik on Eestis taastunud, jääb oht endiselt kõrgeks. “Merikotkaste arvukus on päris hästi taastunud. Ma ei ütleks, et see on maksimaalne, mis Eestis saab olla, aga neil läheb pigem hästi,” ütles Tätte.
Tätte sõnul on üleminek täielikult pliivabale moonale vaid aja küsimus. “See tuleb nii või naa. Küsimus on lihtsalt selles, et millal see täpselt tuleb,” sõnas ta. Seni aga jääb plii loodusesse ning põhjustab jätkuvalt kõrgelt kaitstud merikotkaste hukkumist.
Kommentaarid