Tartu linna heakorraeeskirjas on nõue, et muru ei või kinnistutel olla kõrgem kui 15 sentimeetrit, mistõttu üha enam populaarsust koguvad elurikkuse niidud rikuvad ettekirjutatud määrust.
Tartu ülikooli teadusprojektide peaspetsialist Elin Sild sõnas, et Tartu linnas proovitakse edendada elurikkust, kuid samas kehtib endiselt ajale jalgu jäänud eeskiri. Ta ütles, et kuni 15 sentimeetri kõrgune muru ei soosi elurikkust ning linna heakorraeeskiri vajab muutmist.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm rääkis, et heakorraeeskiri on kehtestatud selleks, et oleks, mille järgi käituda hooldamata kinnistute puhul. „Kindlasti ei ole keegi saanud linna poolt pöördumist, kui kuskil aias on korralik lilleniit või midagi taolist,“ ütles Tamm.
Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni liige Verni Loodmaa lausus, et Tartu kesklinn peaks olema rohkem linn kui kartulipõld. Tema sõnul on kesklinna haljasalad praegu sellised, et seal on küll elurikkust, aga seal ei ole inimesi. „Linn on ikkagi linlaste jaoks,“ ütles Loodmaa. Ta lausus, et linn peab olema kõigile atraktiivne ning see tähendab, et haljasalad peavad olema niidetud.
Sild sõnas, et lühike muru on põuaperioodidel väga tundlik. Ta lisas, et vaatamata eeskirjale on põuaperioodil linnavalitsuselt tulnud soovitus muru üldse mitte niita. „Üsna halb praktika on see, et linn ise õhutab kodanikke seadusi mitte järgima,“ sõnas Sild.
Loodmaa ütles, et kellegi koduaia hein otseselt linna ei puudutagi. Ta võrdles kõrgeks kasvanud heina vanade ehitusmaterjalide ja autodega, mis rikuvad linnaruumi. Loodmaa lisas, et kui kellelgi on hooldatud elurikkuse ala, siis selles probleemi kindlasti pole.
Tamm sõnas, et kui linnavalitsust on teavitatud rikkumisest, siis järelevalveosakonna töötajad võtavad kinnistu omanikuga ühendust ning selgitavad olukorda. Ta lisas, et seni on kõik olukorrad saanud lahenduse ning omanikud on vestluse järel kinnistud hooldanud.
Elin Sild ütles, et eeskirja tuleks muuta, kuna praegu on suureks keskkonnaprobleemiks liikide väljasuremine ning selle üheks põhjuseks on elupaikade kadumine ja killustumine. Ta sõnas, et killustumise vältimiseks on oluline, et Tartut läbiks rohekoridor ehk elurikkusega ei saa tegeleda ainult äärelinnas.
Verni Loodmaa sõnul pole vaja eeskirja tühistada. Loodmaa ütles, et eeskiri näitab üldist suhtumist, kuid erandid on mõistetavad ning kõiki maailma asju ei saa kirja panna. „Ega elu ei peagi alati käima eeskirjade järgi,“ lisas ta.
Raimond Tamm tõdes, et määruse kaotamisest on olnud juttu, kuid sellisel juhul poleks alust olukorra lahendamisel, kus keegi laseb oma aia umbrohtu kasvada ning sealt hakkavad seemned levima naaberkinnistule. Tamm lisas, et määrust rakendatakse enamasti juhul, kui mõni linlane rikkumisest teavitab.
Kommentaarid