Erametsaportaali andmetel, mida haldab SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) metsaosakond, on viimastel aastatel erametsades istutatud ligi 17 miljonit taime.
Erametsnik Meelis Parra ütles, et probleem algab juba pärast lageraiet. Tema sõnul tehakse kõigepealt lageraie ja sellele järgneb uuendamise kohustus. Selle tõttu istutatakse uued okaspuud, kuid pärast seda loetakse töö lõppenuks. “Inimene ei hoolda seda kultuuri, mis ta sinna maha istutab,” ütles Parra.
Kuused ja männid on Parra sõnul aga aeglasema kasvuga kui lehtpuud. Näiteks lepad võtavad valguse ja toitaineid ning okaspuud ei saa kasvada. “Lõpuks on tulemuseks üks suur võsa ja see on lihtsalt maha visatud raha,” lisas Parra.
Sama tunnistab Eesti erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp, kelle sõnul hooldavad erametsaomanikud oma metsi vähem, kui seda tehakse riigimetsades. “Kui istutatud kuusk ei kasva välja, siis on see raisatud investeering,” ütles Kullerkupp.
Kullerkupu sõnul tähendab hooldusraie aga kulu, mille tulu saabub alles aastakümnete pärast. See paneb paljud omanikud hoolduse tegemises kõhklema. Kullerkupp lisas, et hooldustöid aitab soodustada hooldusraiete toetus, kuid seda ei jätku alati kõigile. “Teadlikkuse ja harjumuse kujunemine võtab aega, sellega tuleb veel tegeleda,“ ütles ta.
Siiski tõdeb Kullerkupp, et viimase paarikümne aasta jooksul on hooldustega rohkem tegelema hakatud. Ta lisas, et tänapäeval on segapuistud, mis koosnevad leht- ja okaspuudest, tegelikult väga populaarseks kujunenud.
Metsatervenduse portaali andmetel võib hooldamata mets muuta maastiku tuleohtlikumaks, sest kuiv võsa süttib kergemini ja tuli levib kiiremini kui hooldatud metsas.
Ökoloog ja looduskaitsja Asko Lõhmus ei pea hoolduse puudumist alati probleemiks. Tema sõnul tuleb kõigepealt vahet teha, kas räägitakse puidutulu eesmärgist või metsa erinevatest funktsioonidest. “Asjaolu, et istutatud mets kujuneb segapuistuks, ei pruugi olla tingimata halb, sest laias laastus on segapuistutel palju plusse,” ütles Lõhmus.
Tema sõnul võivad mitme puuliigiga metsad aidata siduda rohkem süsinikku ja olla haigustele vastupidavamad. Teisest küljest võivad okaspuud, mis on jäänud lehtpuude varju, hiljem vähem süsinikku talletada. Lõhmus lisas, et tuleb arvestada ka seda, et väga sageli on intensiivselt hooldatud kultuurpuistud elustiku seisukohalt vaesed.
Lõhmuse hinnangul on oluline, et metsamaastik oleks mitmekesine ja täidaks erinevaid ülesandeid. “Ma arvan, et kokkuvõttes võib öelda küll, et puhtalt majandusliku tulu mõttes võiks neid hooldusraieid teha tunduvalt rohkem, aga mina ökoloogina ei arva, et see majanduslik argument oleks ainuke, millele mõelda,” ütles Lõhmus.
Kommentaarid