Suurkarjade tekitatud metaani kogus moodustab 67% kogu Eestis toodetud metaanist. Ent seda on võimalik vähendada, vahetades sööta ning kasutades lisandeid.
Metaan on üks paljudest kasvuhoonegaasidest, mis tekitab kliimasoojenemist.
Keskkonnauuringute keskuse andmetel oli 2023. aastal suurimaks metaaniallikaks Eestis põllumajandussektor ja eelkõige loomade elutegevusest tekkiv heitgaas. Teine suurem metaaniallikas oli jäätmete sektor (22% kogu heitkogusest) ning eelkõige heitkogused jäätmete ladestamisest.
Eesti maaülikooli loomakasvatuse ja keskkonna kaasprofessor Allan Kaasik rääkis, et metaani tekitavad loomakasvatusettevõtetes peamiselt mäletsejad, näiteks veised. „Üks piimalehm toodab aastas organismis kuskil 150 kilogrammi metaani, samas kui siga toodab ainult 1,5–2 kilogrammi.“
Siiski selgitab Kaasik, et üldlevinud arvamus on, et loomakasvatus on väga suur kliimamõjutaja, aga tegelikult on süsinik pidevas ringluses, ka siis, kui loom seda sööb ja sellest metaani toodab. Ta lisas, et nüanss on metaani kliimamõjus, mis on suurem kui mõnel teisel gaasil, mille tõttu peaks metaanitootlust ikkagi vähendama.
Metaani vähendamine on teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas keeruline. Kaasiku sõnul on põhiline tegur söötade seeduvus. „Mida paremini seeduv sööt, seda vähem on mikroobidel seda materjali lõhustada vaja ja see vähendab metaani teket,“ rääkis ta.
Kaasiku sõnul on teine võimalus kasutada spetsiifilisi söödalisandeid, mis mõjutavad metaanibakterit, et metaani tekiks vähem. Probleem on aga selles, et mikroobid võivad nende vastu resistentsust arendada ning puuduvad veel andmed pikaajalistest mõjudest loomatervisele ja piimakvaliteedile.
Ekso Agro OÜ juhatuse liige Egrit Viitkin selgitab, et tema farmis pole metaani vähendamisega süvitsi tegeletud. „Me ei saa seda lehma kohta vähendada. Saame vähendada õhku lendavat osa, selleks kasutame süvaallapanus saepuru või turvast, mis seda endasse imab.“
Söödaratsioonide pidevas vahetamises ei näe Viitkin lahendust. „Lehm ei taha pidevat vahetust, ta tahab ikkagi tegelikult stabiilset toitumist. Pidev vahetamine toob kaasa piimatootmise suure kõikumise, mis ei ole ka loomale hea,“ põhjendas ta.
Eestis alustati 2025. aasta suvel Märja farmis metaani mõõtmist Green Feed meetodiga. See on spetsiaalne söötmiskamber, kuhu lehm siseneb ja kus mõõdetakse tema väljahingatavas õhus metaani kogust. „Esimesed andmed on juba olemas, aga toorandmed lähevad kõigepealt USA-sse ja tulevad korrigeerituna tagasi, mis võtab aega,“ lisas Kaasik.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid