Kehra tselluloositehas on Kehras tootnud paberit 80 aastat. Paberi tootmise tõttu tekib kõrvalsaadusena ebameeldiv, mädamuna haisu meenutav lõhn, mida on tunda põhjatuulte kaasabil Kehra linnas laialdaselt.
Pikaaegne Kehra elanik Enn Pung ütles, et tselluloositehase hais on aastate jooksul leevenenud, kuid lõhn jääb koos tehasega linnaruumi alles. “Lõhn on tunduvalt väiksemaks läinud, ei saa võrrelda 30 aasta taguse ajaga,” sõnas Pung.
Samuti ütles Pung, et enam teda ei häiri linna peal leviv lõhn. “Teatud tootmisprotsesside juures neid lõhnasid tekib ja see on paratamatus,” lausus ta. Lisaks mainis Pung, et aastakümneid tagasi oli haisu tunda üle Kehra ja kaugemalegi, olenemata sellest, mis suunast tuul puhus. Nüüd on haisu Punga sõnul märgatavalt vähem tunda.
Anija valla abivallavanem Priit Vabamäe selgitas, et Kehra tehas on paigaldatud uued scrubber süsteemid, mis eemaldavad väävelvesiniku tootmisprotsessist. “Väävelvesinik on ka kõige haisvam komponent, mis tootmisprotsessi jooksul tekib ja scrubber süsteemi lisamine on andnud märgatava efekti,” sõnas Vabamäe.
Vabamäe rääkis, et tehas kasutab ka järelpõletit, mille abil vähendab väävelvesiniku sisaldust tootmisjääkides. “Tegeletakse ka kemikaalide lisamisega reovee voogudesse, et suruda maha väävelvesinike lendumist,” selgitas Vabamäe.
Vabamäe lisas, et tehasel on eesmärk tootmist kaasajastada. “Plaan on uuendada tervet reoveepuhastussüsteemi ja taaskasutada tootmisprotsessis juba kasutatud materjale, et vähendada nii majanduslikku kulu kui ka keskkonna kulu” sõnas Vabamäe.
Vabamäe väitel pole Kehra tehase tekitatud haisu pärast kirjalikke kaebuseid vallale esitatud, kuid hais on vestluste käigus linnaelanikega jutuks tulnud küll. "Elanikud on rohkem tähele pannud pikemaid olukorra paranemise protsesse,” sõnas Vabamäe. Vabamäe hinnangul on aja jooksul olukord märgatavalt paranenud kui võrrelda paarikümne aasta eelse või nõukogude okupatsiooni ajal oleva haisuga.
Vabamäe rõhutas ka sellele, et tehas on olnud Kehras juba esimese Eesti Vabariigi aegsest perioodist, mistõttu on tehas saanud osaks kohalike inimeste identiteedist. “Põline Kehra inimene ei ole ülemäära kriitiline tehase ja tema tegevuse osas,” sõnas Vabamäe.
Kehra tselluloositehase finantsjuht Roman Bukatšjov kinnitas, et kõik korstnast välja lendavad jääkelemendid vastavad normidele ning tehas on palju investeerinud keskkonnasõbralike seadmetesse. “Me oleme alati jälginud, et kõik normid oleksid täidetud,” sõnas Bukatšjov.
Samuti rõhutas Bukatšjov, et iga inimene tunneb haisu erinevalt, mistõttu ei ole haisu levik tema jaoks probleem. “Tehase lähedal võib tunda ebameeldivat lõhna,” selgitas Bukatšjov.
Kommentaarid