Tartus sureb igal aastal sadu linde, kes lendavad vastu klaaspindu ning suur oht linnule on bussiootepaviljonid, kuid linnal pole raha, et neid lindudele nähtavaks muuta.
Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte sõnas, et pelgalt Tartu linnas sureb paarsada lindu aastas, sest nad lendavad vastu bussiootepaviljoni läbipaistvat seina. Ta rääkis, et säärane arv võib kõlada väike, kuid aastas hukkub Eestis sadu tuhandeid linde kokkupõrkel erinevate klaaspindadega.
“Kõige kurvem on see, et tegelikult on probleem täiesti välditav,” ütles Tätte. Tema sõnul oleks parim lahendus see, kui bussiootepaviljonid tuleksid juba tehasest klaasiga, mille sees või vahel on näiteks muster. Tätte nentis, et Eestis sellist klaasi ei toodeta, mistõttu tuleb kohalikel omavalitsustel paviljone hiljem kleepsudega katta.
Ta sõnas, et ühe bussiootepaviljoni kleepsudega katmine võib maksta ligi viissada eurot. Tätte lisas, et müügil on ka odavaid kleepsurulle, millega võib maksumus odavam tulla. Ta nentis, et hind võib jällegi tõusta, kui palgata bussiootepaviljonile kujundaja.
Tätte rääkis, et bussiootepaviljon on linnule ohtlikum kui tavaline koduakna klaas, kuna see on tihtipeale puude ja põõsaste kõrval. Ta selgitas, et lind tahab tuppa lennata peamiselt siis, kui näeb akna peegeldusest rohelust. Tihtipeale peegeldab see aga hoopis päikest.
Linnuökoloog Marko Mägi sõnas, et linnu nägemissüsteem pole arenenud selliseks, et ta saaks klaasi märgata. Ta rääkis, et parim variant oleks teha bussiootepaviljonid sellisest klaasist, mida linnud märkavad. See peaks peegeldama tagasi ultraviolettvalgust, mida enamik linde on võimelised nägema. Mägi nentis, et sellised klaasid on kallid ja üldiselt ei soovi kohalikud omavalitsused neid osta.
Ta rääkis, et bussiootepaviljon tuleks märgistada näiteks mustri või kleepsudega. Mägi lisas, et igasugused nähtavad elemendid klaasil muudavad selle linnule paremini nähtavaks.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase sõnul on riigi vaatest bussiootepaviljoni puhul kõige olulisem, et inimesed oleksid tuule ja päikese eest kaitstud. Lindude heaolu jääb tagaplaanile.
Ruubas nentis, et paviljone võib ümber kujundada, aga sellel on oma hind, mis peab maksumaksjale jääma jõukohaseks.
Tartu linnavalitsuse linnakujunduse spetsialisti Erge Jõgela sõnul on Tartus üheksa bussiootepaviljoni, kuhu eriti palju linde vastu lendab ja seeläbi hukkub. Ta nentis, et linn tegeleb nende üheksa kujundamisega. “Kõige kriitilisemad kohad tuleb lahendada,” sõnas Jõgela. Kokku on Tartu linnas üle kahesaja bussiootepaviljoni.
Kommentaarid