Tartu ülikooli (TÜ) ühiskonnateaduste instituudi loovmeetodite nooremteaduri Vallo Nuusti doktoritöö uurimusest selgus, et võrreldes möödunud sajandiga on ajakirjanike loovus langenud ning põhjus on lugejate soov saada kiiret sisu.
Nuusti sõnul on ajakirjanike loovuse tase madalaim taasiseseisvunud Eestis. Selle hindamiseks kasutas ta kümmet tunnust, nende seas näiteks tekstis erinevaid kujundeid, narratiivi ja portreeringut.
Nuusti uuringust selgus, et võrreldes möödunud sajandi keskpaiga ja teise poolega, mil loovus kirjutavas ajakirjanduses oli kõrgeim, on see praeguseks ligi poole võrra langenud. Ta rääkis, et sajandi jooksul on ajakirjandus olemuslikult muutunud, mistõttu on ka loovust vähem. “Reportaažlikke elemente ja portreelugusid on viimase 20 aasta jooksul vähemaks jäänud,” sõnas Nuust.
Postimehe peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots rääkis, et möödunud sajandil sõltus loovuse tase ajakirjanikust. Ta nentis, et sama kehtib ka tänapäeval. “Noori reportaaži- ja portreemeistreid nimeliselt esile tuua ei oska,” lisas ta.
Väljaots selgitas, et nõukogude ajal oli loovus väljapääs tüüpilisest kommunistlikust sisust. Ta nentis, et nüüd on loovust natuke vähemaks jäänud, sest ajakirjanikelt oodatakse, et lood saaksid kiiresti valmis. Väljaots lisas, et lugejad ei viitsi enam lugudesse süveneda.
Ta sõnas, et väärt lugusid on endiselt ajakirjanduses. Väljaots sõnas, et loole tuleb alati kasuks, kui selles saab keeleliselt mängida. Ta sõnas, et rangelt keelenormide järgi kirjutamine ei pruugi olla parim lahendus.
TÜ ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm rääkis, et tänapäeval on ajakirjandus faktipõhine ja otsese lähenemisega. Ta lisas, et loovamad uudised on üldauditooriumile suunatud ajakirjandusest liikunud nišiväljaannetesse.
Kõuts-Klemm selgitas, et loovuse langus võib olla seotud sellega, et lugeja ootab konkreetset ja selgesõnalist lugu. “On ootus, et pealkirjast saab kõik kätte ja mis loovus sinna ikka mahub,” lisas ta.
Kõuts-Klemm rääkis, et ajakirjandusest on loovus suurel määral ära liikunud, aga selle jaoks on oma koht, nagu näiteks kultuur. Ta selgitas, et et see tasakaalustab ajakirjandusest puudujääva loovuse.
Eesti meediaettevõtete liidu tegevjuht Väino Koorberg rääkis, et on Nuusti uuringu osas skeptiline. Ta selgitas, et on igal ajastul näinud ajakirjanduses ebaloovat sisu. Koorberg sõnas, et tänapäeval on siiski ära kadumas kujundite kasutus, autori subjektiivsus ja keelekasutus.
Ta nentis, et ajakirjanikele on tekkinud juriidiline surve. “[Ajakirjanikel] on olnud kohtus juriidilisi vaidluseid, mis minu arvates on loovusele halvasti mõjunud,” sõnas Koorberg. Ta lisas, et kirjutades tuleb hoolikalt valida sõnu, mis piirab loovust.
Kommentaarid