Aasta parim tootmistalu Ostrova Mari võitleb mustsõstranappusega

Aastatel 2018–2025 on Ostrova Marja mustsõstrakogused oluliselt kõikunud: oma saagi vähenedes on ettevõte suurendanud juurdeostetud marjade osakaalu, et tagada toodangu kogumaht. Ettevõte Ostrova Mari kasvatab mahemarju, põhiliselt musti sõstraid. Ligikaudu 50% marjadest müüakse toorena ning ülejäänust tehakse moose, jooke ja teed. Eestimaa talupidajate keskliit tunnustas Ostrova Marja 2025. aasta parimaks tootmistaluks. Ostrova Marja perenaine Aime Tulp on tootmise juures marjakorjamisest müügini välja. Tulbi arvates on neil kolmel viimasel aastal marjasaagiga halvasti läinud. “Sel aastal on saagikus kõige halvem olnud,” ütles Tulp. Ainukesed head saagid tulid sellel aastal valgelt sõstarlt ja aroonialt. Tulp ütles, et tänu valgesõstra - ja arooniasaagile said nad sellel aastal poelettidele tuua uue joogi nimega “Ostrova Kihisev”. Tulp tõi välja, et marjade müügiks ja oma toodete tegemiseks oleks Ostrova Marja iga-aastane saagivajadus 18000-20000 kg. “Ostrova Marja mustsõstrasaak oli sellel aastal ainult 1459 kg,” lisas Tulp. Halb saagiaasta on sundinud Ostrova Marja mustsõstraid juurde ostma teistelt maheistandustelt. Tulbi meelest on saagipuudus mustsõstra hinda märgatavalt tõstnud. Tulbi hinnangul oleks mahemarja jaoks turgu. “Eestimaal on hakatud lugu pidama eestimaisest marjast, väärtustatakse kohalikku marja,” lisas Tulp. Mustsõstarde vähesus pole ainult Ostrova Marja probleem, vaid ka läheduses asuva Alliku Mahetalu. Alliku Mahetalu juhataja Alar Alliku sõnul on nende mustsõstrasaak olnud kehv. “Mustsõstrasaagi vähesus on üle Eesti kõigil, Lätis ja Poolas peaks samamoodi olema,” lisas Allik. Alliku Mahetalu oma mustsõstardest tooteid ei tee ja müüb need marjadena maha. Allik ütles, et mustsõstraistanduse kõrvalt tuleb teha teist tööd ning istandusse raha juurde panna. “Halvad ajad tuleb üle elada,” lisas Allik. Eesti maaülikooli puuviljanduse vanemteadur Ave Kikas ütles, et mustsõstrasaak oleneb ilmastikust. Kikas seletas, et viimastel kevadetel on kevadkülmad olnud, mis mõjutavad mustsõstra saaki. Kikas sõnas, et miinus kolmest külmakraadist hakkab külm mustsõstart kahjustama, kuid kahjustus sõltub sellest, milline on õie arengufaas. “Kui külm õit kahjustab, on suur varisemine ja siis jääb saak väikseks,” ütles ta. Kikas sõnas, et suurem külm nagu miinus seitse, kõrvetab mustsõstra täiesti ära. Kikas ütles, et külma vastu saab teha peenarde juurde lõkkeid, aga tuul võib suitsu vales suunas puhuda. Kikase arust sõltub edasine mustsõstrasaagikus sellest, kui külm on kevad. “Loodame, et tulevad soojemad kevaded, nagu varasemad aastatel on olnud,” lisas Kikas. Kikas seletas, et mustsõstart hea saagikuse alus on maa korralik istutuseelne ettevalmistus, õige sortide valik ja oskuslik kasvuaegne hooldamine. “Ostrova Marja istandikud on tegelikult ideaalselt hooldatud kõik, aga viimastel aastatel on neid mõjutanud kevadised öökülmad,” lisas Kikas.