Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin avaldas 18. oktoobril Facebookis postituse, milles teatas kavatsusest arutada eelnõud, mis puudutab perede toetamist ja sündimuse suurendamist. Tšaplõgin avaldas uue postituse 19. oktoobril, milles selgitab vajadust meetmepaketi vastuvõtmiseks. „Mõned kirjutavad, et see on liiga luksuslik ja ebarealistlik,“ viitas Tšaplõgin esimese postituse kommentaaridele.
Tšaplõgini peamine argument on, et sarnane programm toimib Ungaris – „Családvédelmi Akcióterv“ („Perekaitse tegevuskava“), mis käivitati 2019. aastal ning mille meetmeid on järk-järgult rakendatud alates sama aasta juulist. Tšaplõgini sõnul on see osutunud väga tõhusaks. „Viie aasta jooksul on ungarlastel õnnestunud tõsta sündimust poolteist korda,“ rõhutas Tšaplõgin oma postituses.
Ungari programm sisaldab rahalist abi peredele, eluaseme- ja lastega seotud toetusi ning maksusoodustusi.
Statistikat vaadates ei saa selle mõju sündimusele nimetada tõhusaks, tulemused on vastuolulised. Ungari Keskstatistikaameti (KSH) andmetel aastatel 2019–2021 suurenes Ungaris sündide arv mõõdukalt, kasvades kolme aastaga ligikaudu 4,3 protsenti. Pärast 2021. aastat toimus aga järsk pööre: 2024. aastaks oli sündide arv langenud 16,7 protsenti võrreldes 2021.
Nüüd tunnistas Tšaplõgin, et tema esialgsed andmed olid valed ning tegelikult kasvas sündimus Ungaris aastatel 2011–2020. Ungari Keskstatistikaameti andmed kinnitavad seda, välja arvatud 0,01-punktiline langus 2018. aastal. Tegelikult kestis kasv kuni 2021. aastani – kogurahvastiku viljakusmäär suurenes 1,23-lt 1,61 lapsele naise kohta.
Võrreldes Tšaplõgini ettepanekut Ungari 2019. aastani kehtinud programmiga näeme, et Tšaplõgin ei paku selliseid soodustusi nagu pere maksusoodustus, kõrgem maksusoodustus teise lapse eest, lastehoiu ja lasteaedade laiendamine, hooldustoetus lapse sünnitanud üliõpilastele, tööandjate maksusoodustused emade palkamisele ega ka „Täiendav lapsehooldustoetus“ võimalust, mis lubab vanematel töötada piiranguteta, säilitades samal ajal emapuhkuse- ja lastehoiu toetused.
Oma postituse lõpus kirjutas Tšaplõgin: „Aga me võime teha ühe õige otsuse ja viie aasta pärast hakkab Eesti rahvaarv kasvama mitte sisserände, vaid loomulike demograafiliste protsesside tulemusena.“ Samas jääb ebaselgeks, millel selline lubadus põhineb, sest Ungaril pole oma ulatusliku perepoliitika abil seni õnnestunud saavutada rahvastiku taastootmiseks vajalikku 2,1 lapse taset naise kohta.
Eestis on sündimus langenud juba kuus aastat järjest. 2019. aastal oli kogurahvastiku viljakusmäär 1,67 last naise kohta. 2024. aastaks langes see näitaja 1,18-ni, mis on ligi kolmandiku võrra vähem kui 2018. aastal.
Tartu Ülikooli ühiskonna- ja rahvastikuteadlase Mare Ainsaare sõnul on perede rahaline seis vaid üks teguritest, mis mõjutab sündimust. “Ta ütles, et rahaline toetus ei tähenda tingimata sündimuse kasvu. Sündimust mõjutavad ka teised tegurid: haridus ja karjäär, väärtushoiakud, demograafilised ja ühiskondlikud tegurid.
Ainsaar märkis, et sündimus on viimastel aastatel muutunud selgelt poliitiliseks teemaks. Tema sõnul hakkas see protsess pihta umbes viis kuni seitse aastat tagasi, kui teema tõusis esile koos EKRE ja Isamaa aktiivse tegutsemisega. Ainsaar lisas, et poliitiline tähelepanu võib olla nii hea kui ka halb. Halb on ta siis, kui erakonnad kasutavad teemat vastasseisuks, kuid hea, kui see aitab hoida perepoliitika küsimusi avalikus arutelus ja poliitikute fookuses.
Kommentaarid