Tartu ülikooli korvpallivõistkonna spordidirektori Janar Taltsi sõnul tekib spordis ikka pingeid, aga väite sellest , et ta oleks teinud seksistlikke kommentaare, tõele ei vasta.
“Kui öeldakse, et “Mmis sa seletad, sa oled naine”, või “kõik läks allamäge, kui naine tiimi tuli”, siis ega see meeldiv pole,” rääkis eelmisel hooajal Tartu ülikool Maks & Moorits korvpallivõistkonna füsioterapeudina töötanud Kaili Laanemets.
Taltsi sõnul pole ta sihilikult kellelegi midagi halba öelnud. “ Vahel tulebki [spordis] otseütlemisi ja ma arvan, et see on lihtsam kui kaarega või pehme ütlemine, sest meil [korvpallivõistkonnal] on tulemust vaja,” lisas Talts.
Laanemetsa sõnul rääkis ta Taltsiga eelmisel sügisel praktikantide toomisest võistkonna juurde. Taltsi vastus olevat Laanemetsa väitel olnud: “Too jah mingeid tibisid, et oleks vähemalt ilus vaadata.”
Taltsi sõnul on ka selline väide tõele ning olgugi et ta julgustas Laanemetsa meeskonda rohkem naissoost abipersonali tooma, ei öelnud ta seda kunagi taolises sõnastuses “Kuidagi kontekstist välja võetud olukord,” lisas Talts.
Taltsi sõnul on veider, et jutt tuli välja pea pool aastat pärast kahe poole lahkuminekut ning läbi ajakirjanduse. “See on natukene nagu heinakuhjast nõela otsimine ja pahatahtlikkus,” ütles Talts. Ta tõi esile, et võib-olla on Laanemetsa süüdistuste põhjuseks see, et võistkond temaga lepingut ei pikendanud.
Kui meeskonna mänedžer Mailis Pokk kutsus Laanemetsa peale hooaja lõppu vestlusele ning teatas, et korvpallivõistkond temaga lepingut ei pikendata, tuli see Laanemetsa sõnutsi talle šokina.
Laanemetsa sõnul ei antud talle aga selget vastust, miks töösuhe lõpeb. Pokk sõnas lihtsalt, et ühe mängija raviplaan ei sobinud võistkonnale ning juhtkond ja treenerid otsustasid lepingut mitte pikendada, meenutas Laanemets.
Tartu ülikooli juures töötab sellest õppeaastast võrdse kohtlemise volinik. Sellise konflikti ennetamine ja lahendamine on voliniku ametit täitva Eveliis Padari sõnul tema töö. Kuna Laanemets ei ole olukorda kirjeldavat taotlust Padarile esitanud, ei saa Padar enda sõnul juhtumit lahendada.
Küll aga ütles Padar, et Maailma Terviseorganisatsiooni WHO käsitluse järgi võib ahistamisena käsitada olukorda, kus inimene tunneb end ahistatuna. See kehtib ka suulise ahistamise kohta.
Seksistliku või ahistava juhtumi korral vestleb ülikool esmalt väidetava ahistajaga, kõneles Padar. Vestluse käigus uuritakse näiteks, kas kohatus käitumises süüdistatava osapoole käitumine tundus talle endale sobiv. “Sageli on sellised vestlused üpris viljakad,” lausus Padar.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid