Keskkonnaagentuur koostas 2016. ja 2017. aastal uuringu, millest selgus, et Emajões tekitavad enim muret ohtlikud ained. Emajõest leiab väetiste, kahjuritõrje ja elavhõbedate jääke, mis on keskkonnale kahjulikud.
Eesti maaülikooli põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi, peaspetsialist Peeter Pall ütles, et ohtlikud ained satuvad Emajõkke linnade ja asulate heitveega ja põldudelt. Ta sõnas, et keskkonnaregistri andmetel on heitvee väljalaske allikaid Emajõel 45. Palli arvates on suurimaks heitvee kohaks Tartu reoveepuhasti. Pall lisas, et mingil määral võivad ohtlikud ained veekogudesse jõuda ka sademetega.
Peeter Pall tunnistas, et Emajõkke juhitakse heitvett, mis võib olla osalt puhastatud, kuid ei pruugi. Ta lisas, et inimesed peavad kuhugi oma jäätmed suunama. „Vooluvesi on mugav viis heitmetest vabanemiseks,“ sõnas Pall. Ta ütles, et inimesed on teinud seda sellest ajast, kui asusid Emajõe kallaste äärtesse elama.
Pall tõdes, et heitvee kogumiseks pole häid viise. Tema arvates on parim viis heitvett puhastada, taaskasutada ja siis loodusesse suunata. Heitvee puhtus sõltub sellest, millised on inimeste oskused ja kui palju on inimesed nõus selle eest maksma.
Tartu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Maarja Aedviir ütles, et nemad Emajõe seisundit ei jälgi. „Emajõgi on riiklik veekogu ja riiklik kontroll on keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri ülesanne,“ lausus Aedviir.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Marge Muna ütles, et Emajões on keskkonnaseisundi hindamiseks saasteaineid mõõdetud kaladest, setetest ja veest. Kalas on leitud elavhõbeda piirväärtusi ületavaid sisaldusi. Lisaks on Muna sõnul veest leitud piirväärtusi ületanud baariumi ja fluoranteeni sisaldus (toim. fluoranteen tekib orgaanilise aine (puit ja fossiilkütuste) mittetäielikul põlemisel).
Nii Peeter Pall kui ka Marge Muna tõdesid, et praegune Emajõe seisund on aastatega paranenud. Marge Muna keskkonnaagentuurist sõnas, et Emajõe settetes on leitud statistiliselt oluline polüaromaatsete süsivesinike sisalduse vähenemine perioodil 2011– 2019. Eesti maaülikooli põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist Peeter Pall tõi välja, et vee kvaliteedi paranemise eeldusteks, võrreldes 1980. aastatega on Tartu reoveepuhasti rajamine, selle arendamine ning muudatused põllumajanduses võrreldes nõukogude ajaga. Marge Muna usub, et arvestades praegust vee kvaliteeti on inimestel ohutu süüa Emajõest püütud kala. Samuti on tema seisukohast lähtuvalt turvaline käia Emajões ujumas.
Kommentaare ei õnnestunud saada 2016. ja 2017. aastal tehtud uuringu autoritelt Merike Hindriksonilt ja Mailis Lahelt.
Kommentaarid