Tartu maakonnas on kümne aasta jooksul 18–19-aastaste hulgas omal soovil raseduse katkestamine langenud 80 juhtumilt 20-le. Vaatamata sellele, et Tartus on umbes viis korda vähem inimesi, kui pealinnas, tegid alaealised mullu sama palju aborte kui Tallinnas.
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2009. aastal Tartu ja Tallinna vahel erinevus võrdsem. Tartus tehti 35 ja Tallinnas 79 aborti. Aastatega on see vahe ühtlustunud ning eelmine aasta oli omal soovil raseduse katkestamisi mõlemas linnas sama palju.
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juhi Pille Kalda sõnul ei saa aborte hinnata vaid absoluutarvudes. Tema sõnul tuleb arvestada mõlema linna naisrahvastiku vanuselist koosseisu, sealhulgas 15–17-aastaste naiste aastakeskmist arvu.
Kalda lisas, et analüüsimiseks peab arvutama mõlema linna abortiivsuse vanusekordaja, mis on aasta jooksul toimunud abortide arv mingis vanuserühmas jagatud naiste aastakeskmise arvuga ja korrutatud 1000-ga. Selle kohaselt oli 2019. aastal Tallinnas kordaja üle kolme ning Tartus üle kaheteistkümne. Kalda sõnul on Tallinnas vanusekordaja väiksem, sest 15–17-aastaste naiste aastakeskmine arv on Tallinnas suurem kui Tartus.
Naistearst ja noortenõustaja Made Laanpere sõnul opereeritakse Eestis nii väikeste arvudega, et statistilist erinevust need endast ei kujutagi. Laanpere lisas, et Tartus on alati olnud kõige rohkem raseduse katkestamise patsiente.
Kuigi Tervise Arengu Instituudi andmetele tuginedes võib arvata, et kümne aastaga on proportsionaalne vahe nihkunud kahe linna vahel ühtlasemaks, siis Laanpere sõnul seda niimoodi hinnata ei saa. Erinevad numbrid võivad olla tingitud näiteks elukoha registreeritud aadressi muutumisest. “Eesti kontekstis ei ole meil linnade kaupa erinevusi,” ütles Laanpere. Ta tõi välja, et Eestis tehtud abortide hulk on edulugu. “Selliseid languseid ei ole mitte kuskil [mujal maailmas] kui meil,” ütles Laanpere.
Sama arvamust jagab ka Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevjuht Jonas Grauberg. Graubergi hinnangul praegustest abordi näitajatest enam allapoole minna ei saa. “Oleme jõudnud põhimõtteliselt võimaliku miinimumini,” ütles Grauberg. Tema sõnul on Eestis tehtud palju ennetustööd ning seksuaalhariduse levik on viinud selleni, et aborte tehakse vähem. Graubergi sõnul soodustab abortide madalt arvu ka rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning info levik.
TAI esindaja Pille Kalda sõnul on tehtud tänuväärset tööd seksuaalkasvatuse ja noorte nõustamise vallas. Kalda ütles, et üle Eesti on teismeliste ja noorukite rasedused vähenemas, mis omakorda mõjutab omal soovil katkestatud raseduste arvu vähenemist. Kalda lisas, et inimeste käitumine ei muutu pelgalt ühe teguri tõttu, vaid käitumine muutub pika aja jooksul ning mitmete soodustavate tegurite mõjul, näiteks teavitustöö ja seksuaalkasvatuse levik koolides.
Kommentaarid