Tartu linn nõuab enam kui kümne korteriga kortermajadelt biojäätmete prügikasti, mille olemasolu ametnikud kontrollimas ei käi.
Tartu linna linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse spetsialisti Juhan Voolaidi sõnul on biojäätmete konteineri ja tühjendamise tellimine kortermaja elanike enda vastutada. Seda, kas konteiner on olemas ning millal seda tühjendatakse, saab Tartu linn kontrollida jäätmevaldajate registrist. Voolaid ütles, et ametnikud kontrollivad registrit pisteliselt, kuid pigem harva. Peamiselt teostavad ametnikud kontrolle alles siis, kui elanikelt on tulnud linnale kaebus.
Prügikastide olemasolu ametnikud siiski füüsiliselt kontrollimas ei käi. See, et Anne 71 kortermaja biojäätmete prügikast on kinni teibitud või et Mõisavahe 3 kortermajal see üldse puudub, ametnike lauale tõenäoliselt ei jõua. Jäätmeveo ettevõtte Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti arvas, et see on koht, kus linnaametnikud ja prügivedajad saaks koostööd teha. Pesti sõnul ei ole omavalitsustel piisavalt ressurssi, et käia kortermajasid pidevalt kontrollimas, aga vedajad käivad see-eest regulaarselt kaste tühjendamas. Pesti lisas, et Tartu linn saaks vedajate tagasisidet anda edasi elanikele ning äärmisel juhul teha ka ettekirjutusi.
Massiprotsendilt moodustavad biojäätmed umbes kolmandiku kodus tekkivatest olmejäätmetest. Biojäätme konteiner võib küll korteriühistul olla, aga see ei taga, et prügikasti jõuab õige prügi. Anne 71 näitel on biojäätmete prügikast olemas, aga kasutada seda siiski ei saa.
Pesti ütles, et kui kortermajad sorteeriks oma prügi vastutustundlikult ning korrektselt, siis väheneks jäätmeveokulu, sest biojäätmete äraandmine on odavam kui muu olmeprügi.
Keskkonnateemaline veebiportaal Bioneeri peatoimetaja Katrin Jõgisaar ütles, et bioprügikastid soodustavad õiget prügi sorteerimist, kuid sellel on oma vead. „Kui kojamees ei käi sealt iga päev vale prügi välja korjamas, siis üheski biojäätmete kastis ei ole ainult biojäätmed,“ ütles Jõgisaar. Tema sõnul on suurimaks probleemiks biojäätmete konteinerisse prügi viskamine kilekotis ja kiletatud pinnaga paberist pakendid.
Jäätmeveo ettevõtte Ragn-Sells esindaja Pesti ütles, et Ragn-Sellsi tagasiside küsitlused on näidanud, et inimesed soovivad, et sorteerimine oleks neile mugav ning jäätmeid saaks ära anda kodu juures. Pesti sõnul loob biojäätmete eraldi kogumine ühe suurima kasuliku tulemuse nii keskkonnale kui ka elanike rahakotile.
Tartu linnaametniku Voolaidi hinnangul oleks aga väiksematelt korter- ja eramajadelt bioprügikasti nõudmine liigne. Tema sõnul ei oleks väiksemate kortermajade ja eramajade bioprügi eraldi vedamine mõistlik, sest prügi kogused on palju väiksemad, kui näiteks olmeprügi puhul. Ta sõnas, et Tartu linna keskkonnateenistus siiski arutatab, kas biojäätmete konteineri olemasolu nõue peaks langema alates viie korteriga kortermajadele.
Kommentaarid