Euroopa Liidu (EL) sõltuvus Hiina ekspordist seab kahtluse alla kujutluse loodussõbralikust tulevikust. Rohelise homse õlekõrre pakuvad Eesti maavarad.
EL on seadnud eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus, mis tähendab, et majandustegevus ei suurenda kasvuhoonegaaside hulka õhus. Seetõttu on vajalik, et üha enam hakataks kasutama loodussäästlikku tehnoloogiat, sealhulgas tuulikuid ja päikesepaneele, kus ühed olulised komponendid on haruldased muldmetallid (HMM). Praegu impordib EL 98% oma HMMide varudest Hiinast, mispärast jäeti need kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja. Euroopa Komisjoni teatises kriitilise tähtsusega toorainete kohta ennustati, et võrreldes tänasega võib 2050. aastaks nõudlus HMMide järele Euroopas suureneda kümme korda. Tarneriski ja nõudlust tooraine järele proovivad lahendada Eesti teadlased, sest siinsete maavarade hulgas leidub haruldasi muldmetalle tavapärasest rohkem.
Tänavu valmis Eesti teadusagentuuri tellitud uuring, kus selgus, et Eesti maapõues leidub HMMe fosforiidis ja graptoliitargilliidis, mis on orgaanikarikas savikiht. Uuringu konsortsiumi juht Leho Ainsaar ütles, et kuigi uuringu tulipunkt ei olnud HMMidel, siis määratleti ära nendega seotud probleemid. Seega oli Ainsaare sõnul tegu tulevikku vaatava uuringuga, mida jätkab Eesti teadusagentuuri ResTA programm. See rahastab kahte uuringut, mis keskenduvad haruldastele muldmetallidele.
ResTA programmi juht Indrek Tulp ütles, et fosforiiti ja haruldasi muldmetalle on vaja uurida, et uuenenud tehnoloogia abil täita uurimisse jäänud lünka. Tema sõnul on uuringute eesmärk kaardistada, millistes piirkondades enim HMMe leidub ja kuidas neid võimalikult väikeste kadudega eraldada. Lisaks nentis Tulp, et kuna Hiina on ELi jaoks tarnerisk, siis on vajalik, et EL suudaks HMMide varusid iseseisvalt toota.
Tulbiga nõustus ka Andres Trikkel, ResTA programmi raames tänavu septembris alanud projekti RESTA23 juht. Trikkel ütles, et kuna Eestis on ELi suurimad fosforiidivarud, mis on HMMide poolest rikkad, siis on fosforiit hakanud teadlaste ja riigi huvi äratama. Trikkeli sõnul erineb RESTA23 projekt RITA uuringust selle poolest, et nüüd keskendutakse HMMidele ja proovitakse neid eraldada. Sellist tehnoloogiat, mida Eestis kasutada saaks, veel olemas ei ole ja nii on eesti teadlastel võimalus olla suunanäitajad.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Ene Jürjens ütles, et uuel uurimissuunal on ka majanduslik väärtus. Tema sõnul on Euroopa ainus HMMe tootev tehas Eestis ja kodumaine tooraine muudaks tootmist senisest säästlikumaks. Samas nentis Jürjens, et ResTA programmi uuringutes kasutatakse esimest korda üle aastakümnete värskeid puurauguproove, mistõttu loodetakse, et tänavu alanud uuringud on varasematest põhjalikumad ja jõuavad esimeste katsetusteni, mis aitavad kaasa HMMide eraldamise tehnoloogia arengule.
Kommentaarid