Õpilasfirma loomine keskkoolis kogub iga aastaga populaarsust, suurendades noorte töötahet ja pealehakkamist. Ettevõtteid saatev stereotüüp ähvardab aga lennukad ideed koolipinki jätta.
Alates 2013. aastast on Eesti kooliõpilastel võimalik keskkoolis praktilise tööna vormistada õpilasfirma. See tähendab, et õpilased mängivad turvalises keskkonnas läbi ettevõtte loomise ja majandamise ning jõuavad praktikas toote valmistamise ja müümiseni. Kogu protsessi veab Junior Achievement (JA) Eesti, mille juured ulatuvad 1992. aastasse. Õpilasfirma programm on praktilise iseloomuga ja erinevad uuringud on näidanud, et õpilased on peale selle läbimist altimad enda ettevõtet looma kui varem. Tõrvatilk meepotis on aga see, et õpilasfirmadesse suhtutakse eeldusega, et koolitööst kaugemale need ei jõua ning seetõttu jäävad paljud head ideed soiku.
JA Eesti õpilasfirma programmi koordinaator Liis Metsatalu nentis, et hea äriidee kuhtumise oht on olemas. Metsatalu ütles, et õpilasfirmasid haldaval ettevõttel on hea meel, kui innustunud õpilased kooli lõppedes ettevõtte asutavad. Siiski nentis Metsatalu, et JA Eesti tegeleb eelkõige õppeprogrammiga. Ta sõnas, et igal aastal on mõni õpilasfirma, kes otsustab oma tegevust jätkata, aga on mitmeid asjaolusid, mille tõttu ei saa seda eeldada. Muuhulgas halvab Metsatalu sõnul õpilasfirmade tegevuse see, et mitmed noorte meeskonnad koosnevad sõpruskonnast, kellel pole veel ettevõtte toimimiseks vajalikke teadmisi ega oskusi.
Õpilasfirma Notebase asutaja Marten Tamm ütles, et nende meeskond on hea näide sõpruskonnast, kellel oli idee, millest sündis õpilasfirma. Notebase oli õpilasfirmade seas edukas, üleriigilisel võistlusel pääseti vabariigi parema viie õpilasfirma hulka ning Tamme sõnul saavutati mitmed endale seatud eesmärgid, näiteks müüdi üle saja sülearvutialuse. Kohustusliku programmi lõppedes seisti silmitsi küsimusega, kas tegutsemist jätkata või jääda pelgalt õpilasfirmaks. Tamme sõnul sai otsustavaks see, et kuna partnerid tulevad õpilasfirmadele rohkem vastu kui ettevõtetele, siis oma firma loomisel oleks toote hind kerkinud liiga kõrgeks. Seetõttu otsustati keskenduda ettevõtluse asemel õppetööle.
Mullu ühe edukama õpilasfirma Münt finantsjuht Eva Maria Ilves ütles, et ka nende meeskond koosnes sõpruskonnast, aga algusest peale lähtuti sellest, et Münt pole pelgalt õpilasfirma ja sooviti luua päris ettevõte. Tänavu suvel sai see teoks. Ilvese sõnul on probleem selles, et sageli nähakse õpilasfirmat kui linnukest, mis tuleb kirja saada, et kool lõpetada, aga kui programmi läbida korralikult ja hingega, siis jõutakse ka kaugele. “Eesmärk ei tohiks olla ainult raha teenimine, vaid peale programmi tuleb täiskiirusel edasi töötada,” ütles Ilves
Kommentaarid