Esimesse klassi astuvate laste akadeemiline vilumus on vähem oluline kui head sotsiaalsed oskused.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab ära, millised oskused peaks olema 6–7-aastasel lapsel, kes hakkab lõpetama lasteaeda. Nende hulgast võib leida nii sotsiaalseid oskusi, nagu sõprussuhete loomine ja oma seisukohtade selgitamine, kui ka akadeemilisi oskusi, nagu tähtede tundmine ja 12 piires loendamine. Vanemad panevad tihtipeale rohkem rõhku lapse akadeemiliste oskuste arendamisele, ent pedagoogide sõnul on olulisem lapse iseseisvus ja teistega läbi saamine.
Ülenurme gümnaasiumi klassiõpetaja Tuuli Tohu sõnul võiks laps kooli tulles osata teiste omavanustega suhelda ning nendega arvestada. Ta ütles, et kindlasti ei oodata lapselt kooli minnes soravat lugemist ja kirjutamist. Tohu leidis, et siiski peaks laps tundma tähti ja numbreid ning oskama käelisi tegevusi, nagu kääridega lõikamine ja pliiatsi hoidmine. Ta mainis, et kui laste akadeemilised oskused oodatust erinevad, aitab õpetaja nad järele ja kohaneb laste vajadustega. Tohu tõdes, et kindlasti on lapsel siiski endal koolis lihtsam, kui ta on omandanud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ettenähtud oskused.
Tartu lasteaia Meelespea direktor Heda Kala leidis, et koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ette nähtud tase on miinimum, mille kõik lapsed peaksid saavutama. Ta tõdes, et lasteaias pannakse rohkem rõhku lapse sotsiaalsetele oskustele. Kala sõnas, et kui kooli ootused lapsele on õppekavas ettenähtust kõrgemad, on see pigem tingitud õpikutest, mille järgi õppetöö käib. Ta lisas, et õpik eeldab soravat lugemist ja matemaatikaülesandest aru saamist. Oluliseks pidas Kala ka lapsevanema panust õppetöösse, öeldes, et lasteaed täidab pigem toetavat rolli.
Tartu linna alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe pidas samuti sotsiaalseid oskusi olulisemaks kui lugemisvõimet või matemaatilisi teadmisi. Ta sõnas, et kõige tähtsam on, et laps oleks kooliküps, tuues välja lapse iseseisvuse ja igapäevaste tegevustega toime tulemise. Kreegimäe lisas, et laste oskustasemete väike erinevus pole siiski murekoht, kuna tasandumine toimub koolis kiiresti.
Tartu Karlova kooli 1.–6. klassi õppejuht Karmen Põder sõnas, et iga laps vajab erinevat tuge ning sotsiaalsete oskuste arendamiseks kaasavad nii lasteaiad kui koolid erinevaid spetsialiste. Põder leidis, et kui lapse sotsiaalsed oskused pole veel kooliks sobival tasemel, pikendatakse vajadusel lasteaias veedetud aega. Ta ütles, et valdav osa esimesse klassi astujaid, kes on lasteaia läbinud, on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas nõutud taseme saavutanud ning kool ei saa lastele seada õppekavast ettenähtust kõrgemaid standardeid.
Kommentaarid