Tartlased tahavad linna rahaga lahendada argimuresid

Tartu kaasav eelarve keskendub uuenduslike ideede asemel linnamajanduslikele puudujääkidele, nagu kõrged ülekäigukohad ja ohtlikud kaldapiirded.

7. oktoobril lõppes rahvahääletus, mis andis tartlastele võimaluse otsustada, kuidas kasutatakse 200 000 eurot linnaeelarvest. Sarnaselt eelmiste aastatega oli tänavu võistlustules palju praktilisi ideid, mis lahendasid mõnd linnamajanduslikku probleemi, nagu katkised kõnniteed Annelinnas või ohtlikud kaldapiirded Emajõe ääres. Hääletusele pääses 25 ideed, millest 5 oli linn infosüsteemis Volis liigitanud linnamajanduslikuks. Nimekirjast võis aga samuti leida ideid, nagu Supilinna tiigi korrastamine ja linnaruumi pinkide lisamine, mis rühmitati linnaruumi rikastavateks ideedeks. Mullu, kui ideid oli lõppvoorus samuti 25, pääses linnamajanduslike probleemide lahendusi rahvahääletusele 7 ning idee „Eeskujulikud rattateed“ sai ka kõige enam hääli. Aastal 2014 olid linnamajanduslikud mõlemad võiduideed, mille tulemusena tehti aastal 2015 madalaks 47 ülekäigukohta ning rajati turvaline kaldapiire Emajõe äärde Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale.

E-riigi akadeemia e-demokraatia valdkonna juht ja Tartu kaasava eelarve teerajaja Kristina Reinsalu sõnas, et tema algses vaates pidid kaasava eelarve abil esile kerkima lennukad ja uudsed ideed, mis linnavalitsuses muidu ei sünniks või mis nende igapäevasest tööst kaugemale jäävad. Ta tõdes samas, et linlaste mõtlemine on pigem praktilist tulemust rõhutav ning lennukad ideed ei saa kogukonna toetust. Reinsalu leidis, et uudsuse kunstlik arendamine on keeruline, kui argiseid probleeme on palju. Ta pakkus, et praeguse kaasava eelarve mudeli võiks ümber teha nõnda, et rahvas saaks valida ühe lennuka idee ja ühe praktilisema lahenduse.

Tartu kaasava eelarve projektijuht Lilian Lukka nõustus, et ideaalis võiks kaasav eelarve hoogu anda uudsetele ideedele, ent kõige olulisem on siiski rahva soov. Ta sõnas, et ideed, mis kaasavasse eelarvesse esitatakse, peegeldavad tegelikke probleeme. Lukka arvates on kaasava eelarve mõte rahva esimuste linnavalitsusele avaldamine. Kui igapäevased mured jäetakse uudsete ideede kõrval tähelepanuta, võivad need tema sõnul oma järge kaua oodata. Ta avaldas lootust, et uudsed ideed hakkavad rohkem esile kerkima, kui argisemad asjad saavad heasse seisu.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja ja kaasava eelarve eksperdikomisjoni liige Andres Pool leidis, et kaasava eelarve mõte on anda linlastele võimalus otsustada, kuidas kasutatakse väikest osa eelarvest. Ta pidas oluliseks, et linnarahvas saaks valida, kas rahastada midagi uudset või parandada olemasolevat probleemi. Pool sõnas, et tavaeelarvest kõigi probleemide lahendamiseks raha ei jätku ning valikuid tuleb teha.

Kommentaarid