Viimastel aastatel on politsei Tartu linnas tabanud üha enam joobes juhte, mis paneb riiki uusi karistusmeetodeid välja mõtlema.
2019. aastal tabati ainuüksi Tartu linnas umbes 80 joobes juhti rohkem kui 2017. aastal ehk kokku 408 inimest. Tervise Arengu Instituut koostöös sotsiaalministeeriumiga on välja mõtlemas uut strateegiat, mis alkoholiprobleemidega juhi õigusi piiraks.
Eestis on aastaid tehtud ennetustööd, et vältida autojuhtide alkoholi mõju all rooli taha istumist. Siiski näitab statistika, et joobeseisundis autorooli istumine on tõusutrendis. Tervise Arengu Instituut, mis muu hulgas tegeleb ka alkoholiga kaasnevate riskide ennetustööga, on mitmeid kampaaniad välja töötanud. „Teeme kõik selleks, et alkoholi liigtarvitamise ja kuritarvitamise ilmingud avastatakse varem,“ sõnas instituudi pressiesindaja Pille Kalda. Ta lisas, et nende tegevus on suunatud süsteemi parandamisele.
Politseioperatsioone liikluse rahustamiseks ja liiklusrikkujate, sh joobes juhtide tabamiseks tehakse pidevalt, rääkis Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk. Virk tõi välja ka selle, et tänavu tundub olukord paranenud olevat. Tartu linnas on politsei sel aastal tabanud 284 joobes juhti, mullu samal perioodil 376 joobes juhti, märkis Virk.
Maanteameti kommunikatsiooniekspert Kai Simson tõi välja kaardi, mis näitab, et ainuüksi sel aastal on juhtunud 103 liiklusõnnetust, kus osales joobes mootorsõidukijuht. Otseselt joobes juhi süül on Tartus aset leidnud 7 avariid, tõi välja politsei pressiesindaja.
Kalda rääkis, et Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalministeerium on välja töötamas perearstidele juhist joobes juhtimisega vahele jäänud autojuhtide hindamiseks tervisetõendi peatamisel/ennistamisel. Ta lisas, et praegu pole veel vastavat seadust, aga see võiks valmida järgmise aasta lõpu poole, sest see nõuab läbirääkimisi ja kokkuleppeid.
Seda, kas politseil on plaanis ka jooksvalt rohkem reide teha, Virk öelda ei osanud. Ta ütles, et rivipuhumiste kõrval kontrollivad patrullid autojuhte ka pisteliselt muu töö käigus, kui mõni sohver kahtlase sõidustiiliga silma jääb. Siiski mainis Virk ära, et alati ei olegi ebakorrektse liikluskäitumise taga purjus pea. „Teinekord on juht tegelenud kõrvaliste tegevustega või näiteks olnud roolis unine, mistõttu kaldutakse teepervele või jäädakse muul moel teistele liiklejatele silma,“ rääkis ta. Igal juhul leidis Virk, et need põhjused on taolised, mis vajavad kiiret sekkumist selleks, et raskemaid tagajärgi ennetada.
Eelmisel aastal hukkus Tartu linnas 13 inimest joobes mootorsõiduki juhi osalusel liiklusõnnetuses. Tänavu aasta septembri alguses oli hukkunud 9 inimest.
Kommentaarid