Tartus ei saa ratturid mitmel pool rattaga treppidest üles ega alla, sest puuduvad kaldteed ja rennid. Linnavalitsus ütleb, et probleemiga tegeletakse, kuid linna jalgrattaliikluse strateegias selle kohta midagi öeldud ei ole.
Tartu soovib olla rattalinn, aga mitmel pool võib täheldada, et ratturid on sõitnud trepi kõrvale muru sisse mullase raja, sest puuduvad muud lahendused, kuidas trepist üles või alla saada. Tudeng Mari-Ann Reede näeb selle probleemi lahendusena kaldteesid või renne, kus saaks ratturid oma ratast käekõrval lükata.
Mullarajad on tihtipeale väga järsul kallakul ning seega ratturitele ohtlikud. Neid võib täheldada näiteks Tartu Ülikooli raamatukogu eest Vallikraavi tänavale viiva trepi ja Toomemäel Pirogovi pargi kõrvalt mäkke viiva trepi kõrval, samuti Mäe tänava trepi kõrval.
Mäe tänava trepi plaanib linn novembriks ära remontida. Tartu linnavalitsuse teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski sõnul sinna kaldteed või renni paigaldada ei plaanita, sest seal pole ohutu kaldtee jaoks piisavalt ruumi, otse mäest alla oleks aga kaldteed ehitada ohtlik.
Tartu linna jalg- ja jalgrattateede peaspetsialist Mihkel Vijar ütles, et ta tahaks loota, et Mäe tänava trepile ehitab linn sellised rennid, nagu on Lubja tänava trepil, aga ta ei oska täpselt öelda, kas seda ka tehakse.
Kõik renoveerimis- ja ehitusprojektid peavad Vijari sõnul lähtuma Tartu linna jalgrattastrateegias 2019–2040 kirjas olevatest põhimõtetest, kus ei ole aga treppide probleemi kordagi mainitud. Vijari sõnul ei saa ülddokument ette öelda, mis võiksid olla iga projekti eripäradest lähtuvad lahendused, vaid need leitaksegi projektipõhiselt. Kaldteed ja rennid on tema sõnul piisavalt elementaarsed asjad tänapäeva projektides.
Siiski ei ole nende paigaldamine Mäe tänava trepile plaanis ja teedeteenistuse juhataja Lužetski soovitab ratturitel hoopis teha ümbersõite.
Lahendust ratturitele pole linn leidnud ka Tartu Ülikooli raamatukogu juurde viivatel treppidel. Nende treppide ületatavus teeks tudeng Mari-Ann Reede igapäevased rattasõidud palju lühemaks. Reede tahtis kord minna raamatukogust Delta õppehoonesse ning läks alguses Kitsa tänava trepi juurde, eeldades, et sealt saab alla. “Jõudsin trepini ja olin mingi, ahh, jälle ma unustasin ära, et siin ei ole ühtegi kohta, kust alla minna!” räägib Reede. “Mõtlesin, et okei, ma lähen siis ringiga ja jään natuke hiljaks.” Tartu teedeteenistuse juhataja Lužetski ütles aga intervjuus, et arvab, et Kitsa tänava trepil on rennid olemas.
Linnapildis on näha, et treppide ületatavuse probleem on ratturite jaoks olemas ja nõudlust rennide ja kaldteede järele on. Tartu jalg- ja jalgrattateede peaspetsialisti Vijari arvates pole trepimure aga kõige tavapärasem ning seetõttu pole seda ka jalgrattastrateegias eraldi käsitletud. Strateegiadokumendi põhifookus on tema sõnul jalgrataste kasutamise suurendamine.
Kommentaarid