Tartu linn plaanib tulevikus suurendada haljastusosakaalu piirkondades, kus on veel vähene haljastus ja probleemiks temperatuuritõus.
Tartu on seadnud 2040+ üldplaneeringu kümne tähtsaima väljakutse hulka kliimamuutustega arvestamise, sealhulgas selle, et vihmavalingute ning ekstreemsete kuumaperioodide leevendamiseks on piisavalt haljastust.
Tartu abilinnapea Raimond Tamme ütles, et suurte parkidega on alustatud hoolduskavade koostamist, seni on valminud Toomemäe pargi ja dendropargi hoolduskavad. Tema sõnul on linnal plaanis suuremate parkide puhul nende kavadega jätkata ja nii tekivad haljastuslahendused.
Tamme sõnul on üldplaneeringu mõte selles, et haljastus võiks kaitsta elamurajoone linnakeskkonnas näiteks lumetormide ja temperatuuritõusu vastu. Ta lisas näite, et tänavate rekonstrueerimise puhul võiks iga kord leida lahendusi haljastusega seonduvalt, sest see aitab samuti tänavapinnal temperatuuritõusu vähendada.
Konkreetseid samme, kuidas haljastusalasid suurendada pole Tamme sõnul veel arutatud, et. „Igapäevaelus praegu neid lahendusi sellisel kujul ei ole,“ ütles ta.
Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonna maastikuarhitekt Anna-Liisa Unt sõnas, et kõige rohkem saab muuta esmalt hooldusvõtetega, mida ka juba tehakse. Ta lisas, et mida kõrgem taimestik on, seda jahedam on pinnatemperatuur suvel. „Me niidame vähem, loome pool-looduslikke kooslusi linnas, mis aitavad temperatuuri hoida madalamal,“ ütles ta.
Maastikuarhitekti Merle Karro-Kalbergi sõnul käsitletakse linna üldplaneeringutes parki ja haljastust pealiskaudselt. Ta lisas, et haljasalasid ja teisi looduslikke alasid, mis linnas on, ei käsitleta tervikuna. Tema sõnul on oluline mõelda kliimamuutustele ja kuidas nendele vastavalt kohaneda.
Karro-Kalberg tõi ühe asjaoluna välja, et Eestis on kliimakavasid väga vähestel linnadel, ainult Tallinnal ja Tartul. Ta sõnas, et Tallinnas on koostatud rohealade teemaplaneering, kuid seda pole vastu võetud.
Samuti ei käsitleta tema sõnul haljastuse ja elurikkuse rolli põhjalikult. Ta tõi näiteks, kuidas Tartu 2024 kureeritud elurikkuse projekt Tartus on väike samm ja katsetus, kuid neid peaks tegema julgema sammuga.
Karro-Kalberg lisas, et haljastusalad on linnaelanikele olulised, et linnas varjuda päikese ja liigse kuumuse eest. Ühe näitena toob ta sellel suvel olnud kuumalained, kus inimesed otsisid jahutust parkidest. Lisaks mõjub tema sõnul väga hästi vaimsele tervisele see, kui on võimalik linnas looduses puhata ja värsket õhku hingata.
Riigi ilmateenistusel oli tänavune suvi läbi aegade kõige soojem suvi, mida on mõõdetud alates 1922. aastast. Tartus oli suve keskmine õhutemperatuur 18,9 kraadi, mis on alates 1866. aastast kõige soojem.
Kommentaarid