Kui legendi järgi ujutab Ülemiste vanake Tallinna üle hetkel, mil see valmis saab, siis Tartu täitub veega tihti - igal aastal ujutab vihmavesi linna üle.
Möödunud suvel oli Tartus mitu suurt üleujutust, mis häirisid linnaelanikke ja ettevõtteid. Näiteks mäletab ühe üleujutuse ajal Tasku kaubanduskeskuses töötanud klienditeenindaja Merili Lüll, et Tasku siseparkla oli veega täidetud. Vesi oli umbes 7 cm kõrgune ning pärast tööpäeva lõppu ei olnud tal palju valikuid, kuidas autoni jõuda - ta pidi sumpama läbi külma vihmavee. Lülli sõnul oli kogemus ebamugav, ent ta meenutas, et see mõjutas tema päeva vaid mõneks hetkeks. Ta kirjeldas, et märkas ühismeedias Lõunakeskuse postitust, kus otsiti kadumaläinud autonumbrimärkide omanikke, ning tõdes, et sellega võrreldes oli märja jalaga pääsemine isegi hea, kuna auto ei saanud veekahjustusi ega kaotanud ka muud vajalikku.
Lisaks Taskule ja Lõunakeskusele, mõjutasid üleujutused osaliselt ka Kesklinna Keskust. Nimelt pressis Kesklinna Keskuses vesi WC-pottidest ja äravoolutrapist vähesel määral üles. Keskuse juhataja Kätriin Seli sõnul on keskusel raske üleujutusest tingitud veeavariisid ära hoida või ennetada, kuna tuleks kogu keskuse veetorustik ümber ehitada.
Üleujutuste korral ei ole keskustel muud teha, kui tegeleda veeavarii tagajärgedega. Kui kliimamuutuse tagajärjel üleujutuste probleem süveneb, on see linnale ja keskustele suur peavalu tulevikus, kuna vesi tungib kohtadesse, kus ta ei peaks olema.
Tartu kliimaspetsialisti Kaspar Alevi sõnul on rohke vihmasadu kliimamuutuste tagajärg. Seda kinnitab keskkonnaministeeriumi aruanne kliimamuutuste kohta, mis näitab, et praegune on alles algus. Tulevikus sajab rohkem, mis tähendab veelgi enam üleujutusi.
Reno Laidre, Tartu abilinnapea nentis, et vihmavalingu probleemi lahendamist tuleb alustada sellest, mis probleemi tekitas, mitte tagajärgedest. Tema sõnul tuleb keskenduda sellele, kuidas vähendada kliimamuutusi. Laidre kirjeldas, et kliimamuutusi põhjustanud eluvaldkondade muutmisega tegeleb linn aktiivselt, kuna Tartul on plaan saada kliimaneutraalseks aastaks 2030. Linnal on ka konkreetne kliimakava, mida nad jälgivad, et olukorda parandada ja ennetada. Näiteks on üheks eesmärgiks minna linnas üle taastuvenergiale. Laidre lisas, et peale ennetamise tegelevad nad ka tagajärgede likvideerimisega.
Ta tõi näiteks, et mõned aastad tagasi, kui sellised vihmasajud tulid, olid autod Vaksali viadukti all peegliteni vees. Tänaseks on see liiklussõlm rekonstrueeritud ja ennast juba tõestanud, kuna augustikuu üleujutuste ajal oli vahe märgatav - vett oli vähem kui möödunud aastatel. Laidre kinnitas, et linn töötab selle kallal, et tulevikus mõjutaksid üleujutused linlaste elusid veelgi vähem.
Kommentaarid