Kümned üürikuulutused, eitavad vastused ja kuu aega hotellielu – üürileandjad kõhklevad välismaalastes ja eelistavad üürnikeks eestlasi.
25-aastane Priyanka Manogaran sai tööpakkumise Tartusse ning kolis tänavu septembris Eestisse Prantsusmaalt, kus ta oli omandanud magistrikraadi.
Korterit hakkas Manogaran otsima kuu aega varem ja alustas Facebooki grupist, kus vahendati üürikuulutusi. Kuna tüdruk kirjutas oma üürisoovi tõlkemootori abil eesti keeles, sai ta mitu negatiivset kommentaari. Manogaran ütles, et kommenteerijad naersid ta eesti keele oskuse üle ja olid ebaviisakad.
„See mõjutas mind vaimselt väga negatiivselt, sest ma üritan üles ehitada uut elu võõras riigis,“ sõnas Manogaran. Ta ütles, et kaalus isegi Eestisse mitte kolimist, ent tööleping oli juba allkirjastatud.
Kokku kirjutas Manogaran Facebookis ligi 50 üürikuulutuse omanikule ning enamus tema sõnumile ei vastanud. Osad üürileandjad küll vastasid, kuid Manogarani sõnul hakkasid kõhklema, saades teada tüdruku päritolu.
Kinnisvarabüroo Tõnisson juhataja Sulev Puusaare sõnul võib korteriomanikel olla eelistusi nii üürniku soo, suhtestaatuse või ka päritolu suhtes. Puusaar ütles, et olukordi, kus omanik ei soovi üüriliseks välismaalast, on ette tulnud. Sel juhul proovitakse viisakalt välismaalasele ei öelda.
Puusaar sõnas, et mõnel juhul ei taheta välismaalasest üürilist, sest omanikul on olnud mujalt pärit üürnikega negatiivne kogemus või takistab suhtlemist keelebarjäär, ent põhjuseid on erinevaid.
Puusaar ütles, et välismaalastest üürilistega puudub üürileandjatel kindlus, sest kui nad peaksid teavitamata korterist lahkuma või võlgu jääma, on võla tagasi nõudmine keeruline. „Välismaalaste tausta on raske kontrollida, sest nad pole meie maksuregistris ega muudes andmebaasides,“ lausus Puusaar.
Indiast pärit Manogaran ütles, et ta pöördus ka kinnisvarabüroode poole. Ta sõnas, et kuigi maaklerid olid valmis korterit näitama, siis omanikud ei soovinud korterit võõra päritoluga tüdrukule üürida. „Eriti üllatav oli, kui üks omanik otsustas oma korteri jätta pigem tühjaks kui minule üürida,“ lausus Manogaran.
Tartu välismaalaste teenuskeskuse tegevjuht Janika Hango ütles, et välismaalased pöörduvad Tartus majutusmuredega ka nende keskusesse. See aasta on teenuskeskusesse majutuse teemadel pöördutud umbes 200 korral.
Hango ütles, et teenuskeskusest saavad välismaalased juhiseid ning näpunäiteid, mis portaalide kaudu sobivat elupinda otsida. „Olukorda, kus välismaalane ütleb, et elupinda pole ja ainuke variant on kuusealune, ei ole olnud,“ sõnas Hango.
Hango sõnul näeme iga aasta järjest rohkem välismaalasi enda ümber. „Muutused ei toimu üleöö, aga samm-sammult hakkavad ka üürileandjad aru saama, et välismaalased on osa üüriturust,“ lausus Hango.
Indiast pärit Manogaran ütles, et kuigi ta pidi kuu aega elama hotellis, õnnestus tal lõpuks leida sobiv 2-toaline korter kesklinnas ja seda tänu abivalmis üürileandjale.
Manogaran lausus, et üks lahendus probleemile oleks välismaalaste teadlikkuse tõstmine. Üürileandjatel võivad olla omad eelistused ning välismaalastel ei pruugi elupinna leidmine Tartus nii hästi edeneda. Ta ütles, et enne võõrale maale minekut tuleks tutvuda kohaliku kultuuriga ning võiks kursis olla ka üürituruga.
„Kuna minu sõbrad nii-öelda hoiatasid mind, võtsin esimesena ette Eesti ajaloo ja see abistas mind,“ ütles Manogaran. „Sain aru, et eestlased on muutumas avatumaks ning tulevikus on olukord kindlasti parem.“
Kommentaarid