Euroopa Komisjon võttis südasuvel vastu kliimapaketi „Fit for 55“, kuid selle ambitsioonikad ettepanekud – näiteks tulevikus vaid heitevabade autode kasutamine – valmistavad eri valdkondade ekspertidele muret.
Paketi „Fit for 55“ eesmärk on Euroopa Liidus 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega ning paketi järgi peaks EL saavutama 2035. aastaks kliimaneutraalsuse.
„Fit for 55“ koosneb 14-st ettepanekust: näiteks peaks 2030. aastaks inimkonna kulutatavast energiast 40% moodustama taastuvenergia ning 2035. aastaks peaksid autod olema heitevabad. Keskkonnavaldkondade ekspertide sõnul on mitmes sektoris plaanide täitmine keeruline.
Maaeluminister Urmas Kruuse lausus, et näeb murekohti eelkõige põllumajandusheidete vähendamise eesmärgis. „Meie referents on võetud aastast 2005, kui põllumajandusega tegeleti suhteliselt vähe,“ selgitas Kruuse. „Nüüd on Eesti põllumajandus mitukümmend protsenti kasvanud ja see tähendab, et heite vähendamine on tegelikult suurem pingutus, kui paberil näib.“ Kruuse sõnul on eesmärgi täitmine vaevanõudev: „Paketile on pandud lihtne nimi „Fit for 55“ – tõmbame end 2055. aastaks trimmi! Selleks, et meie muret mõista, tuleb paketi taustaga põhjalikumalt tutvuda.“
Ka Eesti Turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlaan rääkis, et paketis pole arvestatud Eesti reaalset võimekust. Tema sõnul on paketi nõrgad kohad riigiti erinevad, ent Eestis on üks hapramaid lülisid maakasutuse ja metsandussektori eesmärk. „Seal panime endale ise silmuse kaela,“ nentis Niitlaan.
Ta selgitas, et Euroopa Komisjon kehtestas kliimapaketi eesmärgid 2020. aasta aruande põhjal. „Juhtus nii, et 2020. aastal rakendatud metoodikamuudatus näitas, et maakasutuse sektor on Eestis suur siduja,“ sõnas Niitlaan. „Kui Euroopa Liidus võeti kõik 2020. aasta aruanded kokku, liideti ühtseks paketiks ning pandi juurde täiendav sidumise ambitsioon, sai Eesti selle põhjal väga suure eesmärgi.“ 2021. aasta aruandes muudeti uuesti metoodikat ning Eesti sidumisnäitaja kukkus Niitlaane sõnul oluliselt. „Kukkumise tagajärjel tekkis olukord, kus näiteks Lätis ja Leedus on 2030. aasta eesmärk juba täidetud, ent Eestis on selle täitmine väga kontimurdev,“ rääkis Niitlaan.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas sõnas, et kõige keerulisem on täita „Fit for 55“ kliimapaketi eesmärke transpordisektoris. Klaasi sõnul on transpordi heitekogus viimaste aastate jooksul Eestis kasvanud. „Kuidas saada inimesed rohkem ühistransporti kasutama? Kuidas saada nad sõiduautosid elektriliste mudelite vastu vahetama? Kuidas transporti rohelisemaks muuta?“ loetles Klaas transpordisektori keskkonnasõbralikumaks muutmise mõttekohti.
Kommentaarid