Politsei andmetel suri 2019. aastal perevägivalla tõttu viis inimest, kuid 2020. aastal oli hukkunute arv enam kui kolmekordistunud.
Eelmisel aastal suri perevägivalla tõttu 16 inimest – 8 meest ja 8 naist. Number näib eriti kõrge, kuna enne seda oli ohvrite arv aina langenud: 2017. aastal kaotas vägivaldsete peresuhete tõttu elu 8 ning 2018. aastal 7 inimest.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhi Jako Salla sõnul suurenes vägivalla ohvrite arv eelkõige koroonaviirusest tingitud kodus olemise ja koroonapandeemia tõttu pingestatud olukorra pärast. „Näiteks ei saanud mehed välismaale tööle minna,“ rääkis Salla, „kui inimesed on koos kodus, juhtub kodus ka rohkem asju.“ Ta tõi välja, et kuigi pandeemia ajal suurenes maailmas perevägivallast teatajate arv, ei täheldanud Eesti politsei abipalujate arvus märgatavat muutust.
Ka Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) juhatuse liige Eha Reitelmann sõnas, et koroonapandeemia ning ühiskonna stressitaseme tõus võis surmajuhtumite arvu kasvamist mõjutada. Siiski ei iseloomusta ühe aasta andmed Reitelmanni sõnul perevägivalla laiemat pilti. „Surmajuhtumite arv on juba aastaid stabiilses langustrendis, kuid vahel ongi selliseid jõnkse.“ lausus Reitelmann, „Ühe aasta pärast ma nii suurt ärevust ei tunneks.“
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm sõnas, et surmaga lõppevate vägivallajuhtumite puhul on väga suur roll liigsel alkoholitarbimisel.
Ohvriabi osakonna juht Salla lisas, et kõik tapmised ei ole tahtlikud. „Vahel on juhuse asi, kuhu need löögid lähevad. Mõnikord satub nuga näppu ja…“
Tallinna naiste tugikeskuse juhataja Vaike Pähn lausus, et ohvreid takistab abi otsimast madal enesehinnang ja süütunne. Pähni sõnul toimub vägivaldsetes suhetes pidev manipuleerimine, allutamine ja ohvri tühiseks tegemine. „Lõpuks ei tunneta ohver oma õigust, ta arvab, et ongi toimuvas süüdi,“ ütles Pähn. Ta rääkis, et tihtipeale klammerdub ohver oma suhtesse ja varjab vägivalda. „Tõmbame teki üle pea ja keegi pole midagi näinud!“
ENVL juhatuse liige Reitelmann sõnas, et perevägivalla ohvrid on enamasti äärmiselt keerulises olukorras. Ta kirjeldas juhtumit, kus mees töötas välismaal ning naine oli puudega lapsega kodus. Pere elas väikeses maakohas, kuhu ühistransport ei sõitnud ja lapse puude tõttu ei saanud naine tööl käia.
„Naine oli nagu lõksus,“ rääkis Reitelmann. „Mees tuleb töölt, kurnatud nagu tühjaks pigistatud sidrun, ning tahab eest leida rõõmsa ja toetava pere. Ta ei mõista, et naine on üksik ja majapidamisega seotud töödest väsinud. Ja nii tekivadki konfliktid.“ Reitelmann lausus, et tihti tunnevad ohvrid vägivaldse pereliikme suhtes lojaalsust ning abi palumine tähendaks neile pereliikme reetmist.
Analüüsitalituse nõunik Tamm sõnas, et politsei esialgsetel andmetel on käesoleval aastal perevägivalla tõttu surnud kolm inimest – kaks meest ja üks naine.
Kommentaarid