Erakonna Eesti 200 Tartu valimisprogrammis on kirjutatud, et nende visioon on muuta Tartu aastaks 2035 täielikult prügivabaks linnaks, mis tähendaks linna uute ringmajanduse ettevõtete rajamist, kes toodaksid prügist midagi uut.
,,Eesti võib saada Euroopa Komisjonilt trahvid kaela, sest me tegelikult ei sorteeri ja ei taasringle oma prügi,’’ ütles Kallas. Kogu Eesti prügi läheb Iru põletusjaama, kus see ära põletatakse ja selle tagajärjel tekib atmosfääri palju CO2 emissiooni, mis kahjustab keskkonda. Tema sõnul võib trahvide saamine tähendada seda, et prügi sorteerimine ja prügi tekitamine muutub tarbijale väga kalliks. Selle vältimiseks soovib Kallas, et Tartusse loodaks näiteks rohkem plastik- või tekstiilitööstusi, mis tartlaste loodud prügi taaskasutaks.
Eesti 200 soovib, et Tartu liituks Zero Waste Cities programmiga, mille eesmärk on toota võimalikult vähe prügi ja see kõik taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse saata.
Võru jäätmekeskuse juhatuse liige Olev Lüütsepp aga arvab, et see plaan on utoopiline ja ebarealistlik. ,,Selline plaan on majanduslikust vaatevinklikst täiesti vastuoluline,’’ sõnas Lüütseppp. Mehe sõnul on ei ole erakonna plaani võimalik teostada, sest jäätmekäitlusjaamade rajamine on väga kulukas protsess ja sellel on mitmeid takistusi. Jäätmehinnad on Lüütseppi sõnul liiga odavad. ,,See hind, millega praegu jäätmeid käitlemisse suunatakse, ei taga seda, et nendest oleks võimalik midagi edasi teha,’’ sõnas Lüütsepp. Hind on selleks liiga madal.
Samuti ei mõista mehe sõnul elanikud seda, et jäätmekäitluse eest peab tavainimene maksma, muidu ei saa jäätmetega midagi edasi teha. ,,Praegu aga arvavad inimesed, et jäätmekäitlus peaks olema tasuta,’’ ütles Lüütsepp. Kui inimene ostab näiteks tuhande euroga voodi ja soovib selle kunagi jäätmekäitlusjaama toimetada, siis ta peaks selle eest Lüütseppi sõnul maksma 40 eurot.
Lüütsepp sõnas, et tekstiilitööstuse puhul puudub Eestis nende jäätmete ümbertöötlemise võimekus. Ta lisas, et tekstiilitööstus töötleb ümber jäätmeid, mis tulevad teistest tööstustest, mitte neid, mida tavainimesed toodavad. “Poliitloosungeid on ilus öelda, kuid tegelikult see kahjuks ei tööta,’’ ütles Lüütsepp.
Isamaa erakonna Tartu linnapeakandidaat Tõnis Lukas on igati Eesti 200 plaani poolt, kuid tema arvates tuleks seda visiooni veelgi laiendada. Lukase sõnul peaks sõnum kohalikele elanikele olema see, et nad ostaksid vähem pakendatud tooteid ja selle asemel ostaksid värskeid toidukaupu turult.
Tartu linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Juhan Voolaidi sõnul ei ole Tartus prügi sorteerimise ega jäätmetega suuri probleeme. Tema sõnul on juba praegu prügi käitlemine piisavalt odav, kuid kindlasti tuleks suurendada taaskasutusse minevate materjalide hulka.
Kommentaarid