Võrreldes 1. jaanuari 2019. aasta seisuga oli 2021. aasta samal ajal Tartu linnas põllumaade alla kuuluv maa-ala suurenenud ja rohumaade alla kuuluv maa-ala vähenenud 236,1 hektari võrra.
Tartu linnavalitsuse abilinnapea Reno Laidre ütles: “Põllumaade suurus korrigeerub tänu Maakatastrile, kes aerofotode põhjal maakasutust hindab. 2019. aastal on osad 2021. aasta põllumaad olnud rohumaad, kahe aasta jooksul on see maakasutus muutunud ja põllumaade hulk on suurenenud. Osad rohumaad on muutunud põlluks.”
Tartu ülikooli botaanika õppetooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm ütles: “Paljud teadustööd näitavad seda, et oluline on tagada linnas üks suur roheala, mis on tõeliselt metsiku loomuga. Näiteks Tartus on väga hea koht Toomemägi, kus on alati rahulik ja vaikne.”
Tartu ülikooli botaanika osakonna makroökoloogia peaspetsialist Mirjam Võsaste ütles: “Mida vähem maad ja sobivat elupaika, seda kiiremini langeb elurikkus ehk kui liigil pole sobivat elupaika, siis teda seal ka varsti ei eksisteeri.”
Aveliina Helm tõi välja, et rohealad peavad olema mitmekesised nii oma võimalustelt inimestele kui ka loodusele.
Võsaste ütles, et siin juures on eriti oluline see, et mitte ainult maa-ala ei vähene, vaid väheneb ka sobivate elupaikade ühenduvus omavahel. “Näiteks, kui ma räägin imetajatest ja tolmendajatest, siis kui neil jäävad sobivad elupaigalaigud üksteisest liiga kaugele, siis nad enam nende vahel nii-öelda liikuda ei saa ja see mõjub ka liikidele väga halvasti.”
Helm rääkis, et näiteks meie teed võiksid olla palju rohkem läbimõeldult palistatud hekkide või puudega ja seda peab teadlikult looma.
Võsaste ütles, et üks praktika, mida üritatakse juurutada, on see, et põllumaade servades või ka põllumaadel oleksid elurikkuse ribad, kus kasvavad näiteks erinevad õitsvad taimed. Ta lisas, et kuigi ei saa öelda, et põllumaa on ainult kahjulik, siis on elurikkuse aladega võimalik põllumaade kahjulikku mõju natuke vähendada.
Võsaste rääkis, et põllumaa puhul on eriti oluline, kas tegu on monokultuuriga ehk siis põllumaal on ainult ühte liiki põllukultuur. Ta tõi veel välja, et monokultuursuse juures on eriti oluline see, et kuna tahetakse saada hästi kõrget saaki, siis kasutatakse väga palju erinevaid pestitsiide, mis põhimõtteliselt on otsene tolmendajate surm.
Tartu linnavalitsuse kodulehel olevatest statistikaväljaannetest “Tartu arvudes” võib näha, et rohealad vähenevad. “Tartu arvudes 2018/19” on kirjas, et 1. jaanuari 2019. aasta seisuga kuulus rohumaade alla 416,7 hektarit, parkide ja haljasalade alla 377 hektarit ja põllumaa alla 4535,2 hektarit maad. Kui vaadata, aga “Tartu arvudes 2020/21”, siis põllumaade alla kuulub juba 187,7 hektarit maad rohkem, aga rohumaadele kuuluv maa-ala on vähenenud ehk rohumaade alla kuulub 236,1 hektari võrra vähem maad.
Kommentaarid