Eestis on vähenemas erialase kõrgharidusega treenerite arv, mis mõjutab nii treenerite järelkasvu kui ka tippsporti tulevikus.
Praegune treenerite kvalifikatsiooni süsteem võimaldab praktiliselt kõigil treeneriks hakata, kes läbivad vastavad koolitused, ütles Eesti treenerite liidu juhatuse liige Madis Iganõmm. Ta lisas, et need koolitused on väiksemad ja lühiajalisemad võrreldes kõrgharidusega õpetaja või treeneri õppega. Seda on märgata ka treenerikutsete arvu statistikas – 2004. aastal oli treenerikutsega inimeste arv 149 ja tänavu on see arv üle 3000.
Iganõmm ütles, et treenerite liidu vaatenurgast peaks olema hariduseta ja haritud treenerite arvuline vahekord tasakaalus ja pole võimalik, et millalgi kaovad haritud treenerid täielikult ära, kuid praegu liigutakse selles suunas. Ta lisas, et igas klubis peaks olema erialalise kõrgharidusega treener, kes mõistab asjaolusid peensusteni, näiteks ka treenimise psühholoogilist ja vaimset poolt.
Eesti Olümpiakomitee tippspordi komisjoni liige Jaanus Kriisk rääkis Tokyo olümpiamängude arutluskonverentsil mitmest vastuolust, mis puudutab treenereid ja praegust süsteemi. Ta sõnas, et vastavalt Eesti seadustele peab kehalise kasvatuse õpetajal ja lasteaiakasvatajal olema erialane kõrgharidus, aga treeneritel mitte.
„Eestis on vaja suurt Eesti spordi juhtimise reformi, selle taga on kõik kinni,“ ütles Kriisk.
Kriisk rääkis arutluskonverentsil, kuidas kõrgharidusega noor ei saa treeneri kategooriat või saab mingi kutsetaseme mõnel üksikul alal, ent tööjõutoetust saab alles viiendast kategooriast. Toetust makstakse regulaarse ja planeeritud treeningtöö läbiviimise toetamiseks ning see on mõeldud viienda ja kõrgema kutsetasemega treeneri tööjõukulu katmiseks.
Mis puudutab noorte huvi ja tahtmist saada treeneriks, siis ütles Iganõmm, et tema sõnul treeneriks õppimisel ja saamisel suurt tormijooksu pole. See-eest taotletakse treenerikutset palju lisatööna ja sealt tuleb ka suur treenerikutsetega inimeste arv.
„Neil inimestel, kes tahavad lisateenistust saada, on huvi treeneriameti vastu küll suur, sest muidu see number ei kasvaks selliseks,“ ütles Iganõmm.
Iganõmm lisas, et paraku pole magistrikraadiga treenerite osakaal samasuguses tõusutrendis. Ta tõi ühe ebakõlana välja selle, kuidas kõrghariduseta inimene võib teenida samaväärset palka nagu vastava haridusega treener, mis on ebaõiglane ning süsteem vajaks muutmist. Kuidas seda muuta, sellele tema sõnul lahendus praegu puudub.
Kriisk tõi ühe lahendusena välja, et bakalaureuseastme lõpetanu võiks saada automaatselt viienda taseme treenerikutse, sest see pakub sotsiaalset garantiid ja võimalust, et inimene otsustab treeneriks jääda ning selle ametiga tulevikus jätkata.
Iganõmm sõnas, et erialase kõrgharidusega treenerite kadumine võib hakata mõjutama ka tippsporti, kui kompetents hakkab kaduma.
Eesti spordiregistri andmetel on riigis praegu 3768 treenerikutsega inimest. Kõige rohkem on kolmanda ehk abitreeneri kutsetasemega inimesi – 1311. Kõige vähem on kõrgeima, kaheksanda ehk eliittreeneri kutsega inimesi, neid on kokku viis.
Kommentaarid