Viimastel aastatel on suurenenud konkurents eripedagoogika erialal

Kuigi huviliste arv eripedagoogika erialale kandideerimise vastu on suurenenud, on haridusasutustes tugispetsialistidest endiselt suur puudus ja seda eriti lasteaedades.

Viimastel aastatel on Tartu ülikooli bakalaureuseastmes suurenenud huvi eripedagoogika eriala vastu. 2019. aastal esitati sessioonõppesse 45-le õppekohale 256 avaldust ehk konkurss õppekohale oli 5,7. Päevaõppes esitati 25-le õppekohale 148 avaldust ehk konkurss õppekohale oli 5,9.

Aasta hiljem ehk 2020. aastal oli konkurents ja soov suurenenud – sessioonõppesse esitati 298 avaldust ning konkurss õppekohale suurenes 7,5-le. Õppekohti oli 40.

Tartu ülikooli eripedagoogika õppekorralduse spetsialisti Mari Pärna sõnul õpib sessioonõppes palju inimesi, kes juba töötavad koolis õpetajatena. Ta lisas, et eripedagoogika õppimine aitab neil saada lisateadmisi, kuidas erivajadustega lastega hakkama saada. Tema sõnul võib sessioonõppe populaarsuse üks põhjus peituda selles, et see võimaldab käia koolis ja tööl samal ajal, mis on päevaõppes keerulisem.

Pärn tõi ühe põhjusena veel välja ka kaasava hariduse, millega seoses on tavaklassidesse jõudnud erivajadustega lapsed.

„Tegelikult on meil sessioonõppes ikkagi olnud alati suhteliselt suur konkurss ja see ongi põhiliselt olnud sellepärast, et õpetajana töötavad inimesed on jäänud koolis hätta erivajadustega lastega ja õpetajad vajavad teadmisi, kuidas nendega hakkama saada,“ ütles Pärn.

Pärn ütles, et paljud bakalaureuseastme lõpetajad õpivad edasi magistris, sest spetsialistina töötamiseks, nii logopeedi kui ka eripedagoogina, on vaja magistriharidust. Ta lisas, et paljud jäävad peale lõpetamist samale töökohale, kus nad juba on, mis tähendab omakorda, et spetsialiste ei tule juurde uutele töökohtadele.

Eesti eripedagoogide liidu juhatuse esimees Liina Õmblus sõnas, et lasteaedades on tugispetsialisti puudus suurem kui koolides. Ta ütles, et lasteaedadest on spetsialistidega paremini kaetud need, kus varem olid erirühmad, sest nende puhul kehtis nõue, et tugispetsialist peab olema. „Kuigi koolides on olukord parem, siis on seoses kaasava haridusega vajadus tugispetsialisti järele suurenenud,“ lisas ta.

Õmblus lisas, et paljudel tavalistel õpetajatel pole põhiteadmisi eripedagoogikast ehk puudub valmisolek õppekorralduseks, kus kõik lapsed õpivad ühes klassiruumis koos, sealhulgas ka erivajadustega lapsed.

Õmbluse sõnul on tugispetsialisti olemasolu igas koolis ja lasteaias oluline, et toetada kõikide laste võimetekohast arengut. Ta lisas, et kui lapsed saaksid vajadusel juba lasteaias varajast sekkumist, siis on sageli võimalik, et neil on koolis võimalik toime tulla tugisüsteemideta. „Meil on tegelik vajadus nende töö järele,“ ütles ta.

Riigikontroll tuvastas eelmise aasta auditi käigus, et tugiteenused on enamjaolt kättesaadavad 64 protsendil munitsipaallasteaedades ja 74 protsendil põhikoolides. Lapsi ja noori on üle 8400, kes peavad toime tulema vajalikust oluliselt väiksema abiga, hankima seda mujalt või abist hoopiski ilma jääma. Auditist selgus, et puudu on vähemalt 1000 spetsialisti.

Kommentaarid