Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond reklaamib kodulehel ligipääsu olulisust ja seab eesmärgiks siduda ühiskonda, kuid Raekoja platsil asuv kontor, tartlastele teadaolev vana stomatoloogiapolikliinik, on liikumispuudega inimestele ligipääsmatu.
Tartu 2024 kommunikatsioonijuhi Krõõt Filippovi sõnul aitavad vajadusel töötajad kõik liikumispuudega inimesed trepist üles. Lisaks on võimalus tellida erinevate sündmuste korral treppidele ajutine tõstuk. Selle perioodi jooksul, mil Tartu 2024 kontor on olnud Raekoja platsil, pole Filippovi sõnul tulnud ühtegi palvet liikumispuudega inimesele tõstuki tellimiseks.
Filippov ütles, et avalikkusele suunatud üritusi plaanis korraldada pole ehk liikumispuudega kultuurinautijatel pole muretsemiseks põhjust.
MTÜ Händikäpp juhatuse liikmed Ülle Valver ja Ave Jaakson, kelle eesmärk on, et puuetega inimestel oleksid teistega samaväärsed võimalused, rääkisid kontori ees üleeelmisel reedel Tartu 2024 finantsjuhi Toomas Petersoniga.
Valveri küsimuse peale, kuidas liikumispuudega inimesed kontorisse saavad, vastas Peterson, et praegu on võimalus majas tugevad mehed kokku koguda ja üheskoos ratastoolis inimene trepist üles aidata. Lisaks mainis ta samuti tõstuki võimalust.
Ratastoolis oleva Jaaksoni sõnul on liikumisepuudega inimese inimjõuga trepist üles tassimine ohtlik. ,,Inimene võib komistada ja siis võib meid, puudega inimesi, pärast rohkem olla,” ütles ta.
Tõsiasi, et liikumispuudega inimestele pole tõstukit tellitud, on MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koja nõuniku Mari Puurami sõnul märk sellest, et asutusel puudub võimekus pakkuda puudega inimestele iseseisvat toimetulekut. ,,Liikumispuudega inimene, kellele ei ole loodud elementaarseid võimalusi tööelus osalemiseks, ei tunne end kindlasti selles asutuses oodatuna,” ütles Puuram. Ta lisas, et puudega inimestele on oluline väärikus ja võimalikult iseseisev toimetulek ning selleks on vaja luua võimalused.
Võrdse kohtlemise seadus kaitseb puuetega inimesi diskrimineerimise eest töökohas. See hõlmab endas ligipääsetavust. Puurami sõnul ei ole veel minimaalne ligipääsetavus tagatud, kui on olemas iseseisev liikumine ja invatualett.
Kommunikatsioonijuht Filippovi sõnul Tartu 2024 kontoris invatualetti pole, kuid seda ei saa nad ka eelarvesse panna, sest lubatud pole ükski lisainvesteering.
Minimaalse ligipääsetavuse tagamine on Puurami sõnul keeruline, sest jälgima peab ka muinsuskaitsest tulenevaid nõudeid ja määrust nr 28, kus on kirjas puudega inimeste erivajadused
Tartu 2024 ei ole ainult Tartu linna projekt, vaid hõlmab kodulehe andmetel kõiki 19 Lõuna-Eesti omavalitsust, mis on ligi veerand Eestist. Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialisti Kaidi-Lisa Kivisalu sõnul võib leiduda nendes omavalitsustes töötajaid, kellel on liikumispuue.
Praegu ei tööta Kivisalu sõnul Tartu kontoris ühtegi liikumispuudega inimest, aga kui tiimiga liitub keegi, kellel on erivajadused, siis teevad nad parima, et vajalikud lahendused leida.
Kommunikatsioonijuht Filippov kinnitas, et töökoosolekutel, kus on liikumispuudega inimesed osalenud on nad leidnud ligipääsetava koha. See on tema sõnul paljude koosolekute puhul tavapärane, sest kontoris on osalt ka ruumipuudus.
Kommentaarid