Tartu elanikke häirivad linnapildis enim liiklusohtlikud jalg- ja tõukeratturid, kuid linnatranspordi juhi sõnul tuleb selle probleemi lahendamiseks eestlaste liikluskultuuri muuta.
Tartu elaniku Tiia Jõksi sõnul on ratturid hoolimatud ning ohtlikud nii teistele liiklejatele kui ka endale. „Nad tõesti sõidavad kasvõi sul üle varba,“ ütles Jõks. „Ratturid on koolitamata ja hulljulged – nad võiksid teha load, siis oleks ka ettevaatlikumad.“
Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa sõnul on suur kogus kergliikureid linnapildis uus nähtus. „Nad on hallil alal – ei ole päris autod, ei ole päris jalakäijad,“ lausus ta.
Ta lisas, et nad on tegelikult mõlemad, seega mõlemaid pooli nad ka häirivad. „Probleem ongi selles, et kergliikurid ei ole selgelt määratletud. Kergliikur võiks olla lõimitud mootorsõidukitega ühte kohta – mis vahet on elektritõuksil- ja rattal, rekal, bussil. Minu jaoks on need kõik sõidukid,“ ütles Meeksa. Samas rääkis ta, et kui jalgratturid sõiduteedele sõitma saata, ei jää eriti sõitjaid alles, sest nad kardavad autoteel liigelda. „Põhjus on seegi, et nad ei oska sõita,“ lisas Meeksa. „Ratturitel ei ole liikluspädevust ja kuna neil seda pole, on nendega ka probleeme.“
Tartu elanik Annika Vardja rääkis, kuidas tema tuttavale sõitis hiljuti elektritõukerattur otsa. „Nad ei pane teisi tähele – kiirus on lihtsalt nii suur,“ ütles Vardja. „Kui ma näen, et nad sõidavad, siis võtan kohe tee äärde, lihtsalt turvalisuse mõttes.“ Ta lisas, et Bolti tõukeratastega võiksid sõita ainult täisealised. „Mina küll ei taha, et oma laps sellisega sõidaks,“ lausus ta.
Praegu tohivad Bolti tõukeratastega sõita kuni 16-aastased. Alates augusti keskpaigast saab reede ja laupäeva öösel vahemikus 23.00–6.00 nendega sõita 25 km/h asemel 17 km/h.
Tartu elanik Jelizaveta Rüütel ütles, et teda häirivad ratturid, kes sõiduteel sõidavad – just seepärast, et nad ei näita suunda ning teevad järske manöövreid. „Ma olen autoga, mina jään ellu,“ lausus ta. „Aga mis jalakäijaga juhtub?“.
Meeksa rääkis, et kõige kiirem ja tõhusam lahendus on haridusse panustamine. Näiteks võiks algklasside õppesse korrektne kergliikuri kasutamine lõimitud olla. „Aga see eeldab, et reeglid oleksid väga rangelt kokku lepitud,“ lausus Meeksa. „Seda minu silmis tehtud ei ole.“
Tartu elanike sõnul võiks kõiki kergliikureid kasutades olla rattaloa kaasas kandmine kohustuslik ning joobes sõitmist trahvitaks. Meeksa nõustus, kuid rääkis, et olukord on keerukas. „Politsei ei saa kontrollida, kas rattur on purjus või mitte, sest see hetk, kui rattur tuleb ratta pealt maha, on ta jalakäija,“ ütles ta. Tema sõnul on politsei ainsad võimalused kas ratturit ootamatult tabada või ta kaameraga fikseerida – mõlemad variandid on aga keerulised.
Meeksa rääkis, et liikluskultuuri peaks riiklikul tasandil muutma kas haridussüsteem või transpordiamet. „Kiiruse vähendamine ei ole tegelikult lahendus, kui siis ajutine,“ ütles ta. „Kiiret lahendust mina ei näe. Aitaks ainult pikaajalisem kultuuri muutmine, mis algaks juba algklassidest.“
Kommentaarid