Tartu linnas ja selle ümbruses elavad Ukraina sõjapõgenikud otsivad tulutult elukohta, sest riik pakub vaid lühiajalist majutust ja kinnisvara omanikud eelistavad üürida eestlastele.
Ukrainlane Viktoria elab koos enda ja teise Ukrainast pärit perega Järva vallasImavere pansionaadis, sest Tartus pole nad mitu kuud kestnud otsingute vältel korterit leidnud. Tema sõnul on olnud mitu juhust, kui ta on käinud korterit vaatamas, kuid hiljem öeldakse, et eelistatakse siiski eestlaste pere.
Sama probleemiga vaevlev ukrainlanna Christina ütles, et kõige raskem on elamispinda saada Ukraina peredel, kellel on palju lapsi või koduloom.
Arco Vara kinnisvarabüroo tegevjuhi ja juhatuse liikme Elari Tamme sõnul on omanike valdav põhjus ukrainlastele üürimise vältimises ebakindlus nende võimekuses üüri maksta. Samuti tõi ta välja, et ukrainlastega on keeruline sõlmida pikaajalist lepingut, sest pole teada, kui kauaks nad Eestisse jäävad.
Tamme sõnul on maaklerite töö omanike hirme ja eelarvamusi maandada. ,,Linnas on alati legende ja hirme,” ütles Tamm. Tema sõnul on ukrainlastele üürides risk olemas, kuid omanikel on alati võimalus maakleritega läbi mõelda, kuidas kindlustusega riske maandada.
Uus Maa kinnisvarabüroo Tartu juhatuse liikme Kristi Tobrelutsi sõnul on ukrainlastele tehtava taustakontrolli võimalused piiratud. See võib tema sõnul samuti kallutada kinnisvara omanikku eestlasest üürniku poole.
Sotsiaalkindlustusameti kriisikommunikatsiooni spetsialisti Liina-Jaanika Seisleri sõnul ei tohi ükski põgenik jääda peavarjuta. Riik pakub majutust sõjapõgenikele asutustes, millega sotsiaalkindlustusamet on sõlminud lepingu. Paraku on see lühiajaline lahendus, et põgenik saaks erinevaid võimalusi kaaluda ning tulevikuplaane teha.
Põgenikud, kes on otsustanud jääda Eestisse ja siduda oma tulevik Eestiga, peavad Seisleri sõnul leidma püsiva elukoha üüriturult. Seda hõlbustavab sotsiaalkindlustusamet ühekordse toetusega kuni 1200 eurot pere kohta, millega saab katta esimese üürimakse, tagatisraha ja maakleritasu.
Ukrainlanna Viktoria rääkis, et temaga tegelenud sotsiaaltöötaja ütles, et pikaajalise elukoha otsinguil võib abi pakkuda ka omavalitsus.
Seda ei kinnitanud Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop, kelle sõnul pole omavalitsustel selleks kindlat vastutust.
Arco Vara tegevjuht Tamm ütles, et kinnisvarabürood ja arendajad ei oota, et riik majutaks kõik ukrainlased, vaid parem lahendus oleks üüripindu juurde ehitada. Tamme sõnul on lisaks eriolukorrale ukrainlastega rohkem elukohti vaja ka eestlastel.
Thomson Reutersi ajakirjanik Lin Taylor, kes on palju kirjutanud kirjutanud, ütles, et ajakirjandusel on vastutus ja võim ümber lükata eelarvamusi, mis on eestlastel Ukraina põgenike osas. ,,Ajakirjandusel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisel,” ütles Taylor.
Kommentaarid