Politsei on selle aasta 2. oktoobri seisuga tabanud Tartumaal 2364 kiiruseületajat, mida on 695 inimese võrra vähem kui kolm aastat tagasi, siiski jätkub teatud teelõikudel kihutamine endiselt. Lõuna prefektuuri patrullitalituse juht Argo Arukase ütles, et kihutajate hulka on aidanud vähendada linnas kiiruskaamerad.
Politseile valmistab linnas enim muret Tartu linnas Riia tänaval asuv Riia ja Raja tänava
ristmik. „Seal [Riia tänaval] on ülekäigurada ja üks pikk sirge, kus kahjuks kiirendamine
pidevalt käib,“ lausus Arukase. Ta lisas, et keskmiselt ületavad autojuhid kiirust 15 km/h.
Mida väiksem on linnas piirkiirus, seda enam kipuvad autojuhid gaasipedaalile vajutama, märkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm. "Meie liikluskultuur on paraku selline, et kiirust piirav liiklusmärk ei too paljudel juhtudel numbreid spidomeetril soovitud tasemele," ütles ta.
Tamm tõi näite Ülikooli tänavast, kus 20 km/h piirangu alas on sõiduautol mõõdetud kiirus kuni 80 km/h. Liikluse rahustamiseks on linn otsustanud rõhku panna füüsilistele sekkumistele tänavatel, näiteks künniste ja ohutussaarte rajamisele ning sirgete tänavalõikude looklevamaks muutmisele.
Kiiruseületajad ei põhjusta muret ainult politseile või linnaametnikele. Autokooli Motohunt sõiduõpetaja Kerttu-Reena Kangur nentis, et inimesed muutuvad liikluses raevukaks. "Liigne sõidukiirus on probleem ka õpetajana. Kuna kõik linnas kihutavad, tekib õpilastel sotsiaalne surve ning nad arvavad, et võivad ka 65 kilomeetrit tunnis sõita," rääkis Kangur.
Nii tuleb tal õpilastele pidevalt piirkiirust meelde tuletada, sest nad jäljendavad kaasliiklejate sõidustiili.
Patrullitalituse juhi Arukase sõnul kiirustavad inimesed ajanappuse ja hajameelsuse tõttu. Saksamaal Bonni ülikoolis doktorikraadi saanud liikluspsühholoogi Gunnar Meinhardi sõnul ei saa kiiruseületamist millegagi õigustada.
Kiirustamise põhjus peitub inimese psühholoogias. «Olles action’is, lastakse end emotsioonidel ja grupidünaamikal juhtida ning realistlik mõtlemine lülitub välja,» selgitas Meinhard. Ta lisas, et inimeste karistamist tuleks võtta tõsisemalt. "Mida enam paneb liikleja toime rikkumisi ilma, et oleks saanud karistada, seda enam süveneb kindluse ja karistamatuse tunne," ütles ta.
Arukase paneb autojuhtidele südamele, et piirkiirused on järgimiseks. Ka soovitab ta päeva ja teekonda paremini kavandada, et kihutamist vältida. "Meil kõigil on kiire, aga kui üks osa autojuhtidest käitub vastutustundetult, siis võivad juhtuda avariid," sõnas ta.
Kommentaarid