Olenemata sajaeurostest leppetrahvidest lõpetab jätkuvalt vastutustundetute sõitjate tõttu iga nädal remonditöökojas vähemalt üks ratas, mõni sõiduk saab nii suuri kahjustusi, et seda polegi võimalik varuosade puudumise tõttu korda teha.
Tartu linnatranspordi juht Roman Meeksa ütles, et rattaringluse rattaid on praegu tänaval kokku 520. Kasutajaid on ligi 7000, kellest umbes tuhandet võib tema sõnul pidada hoolimatuteks sõitjateks. Meeksa ütles, et muret teevad ükskõiksed kasutajad, kes ei lukusta sõidukeid korralikult, aga ka seltskonnad, kes teadlikult rikuvad ja lõhuvad rattaid.
Meeksa rääkis, et vandaalid on sodinud ratta keresid, kriimustanud ekraane ning mõni proovib sõitmisega ka enda võimete piire. “Näiteks sõidetakse rattaga tahtlikult vastu seina,” sõnas Meeksa. “Ma kujutan ette, et noored katsetavad enda võimeid, aga reaalsus on ka see, et rattad lähevad katki.” Meeksa lisas, et eelmine nädal leiti üks ratas Emajõest, sõidukil olid eelnevalt ka juhtmed välja kisutud.
Meeksa sõnul on praegu suur probleem ka kahekesi ratastel sõitjad. Ta ütles, et kui rattal sõidetakse mitmekesi, siis annab järgi ratta hark. “Kui keegi istub korvis, siis on 90% tõenäosus, et hark läheb katki ja järgmisele kasutajale me ratast enam anda ei saa,” lausus Meeksa. Ta lisas, et praegu on hargi remont võimatu, sest selliseid varuosasid töökojas pole ja katkised rattad seisavadki niisama. Meeksa sõnutsi on alles sel sügisel lootust saada varuosadena esimesed hargid.
Rattaringluse vanemtehniku Kristjan Eruski sõnul on katkiselt seisvaid rattaid töökojas saja ringis. Ta lisas, et lõhutud sõidukeid saabub töökotta lausa tihemini kui kord nädalas. Erusk tõi välja, et viimasel ajal on probleem ka tühjade rehvidega sõitmine. “Inimesed ei anna probleemist kohe rattaringluse tehnilisele toele teada, vaid sõidavad edasi,” ütles Erusk. Ta selgitas, et tühjade rehvidega sõitmine lõhub ratta õhukumme ja sõiduk muutub kasutuskõlbmatuks.
Rattaringluse pikaaegne kasutaja Johanna Harak ütles, et hoolimatut käitumist ratastega on täheldanud ka tema. Harak sõnas, et näeb üsna sageli rattal sõitmas ühe inimese asemel kaht, tavaliselt on kaassõitja kas korvis või lenksul. Samuti lisas Harak, et rattaekraanid on tihti tahtlikult kraabitud ja seetõttu on tal sõitjana raske ekraani pealt üldse midagi näha.
Linnatranspordi juhi Meeksa sõnul on rataste väärkohtlemine olnud probleem rattaringluse loomise algusest saadik, aga lahendust ei paista. Samuti on tema sõnul rikkujaid raske tabada, sest rattaid lõhutakse ka siis, kui need pole ühegi kasutajaga seotud. Meeksa ütles, et rikkumiste ärahoidmiseks veel erilisi meetmeid ei rakendata, hetkel lähtutakse sajaeurostest leppetrahvidest ja kahjunõuetest.
Meeksa paneb rattaringluse kasutajatele südamele, et enne konto tegemist ja sõitma hakkamist tuleb tutvuda rattaringluse reeglitega, sest see aitab vältida ka tahtmatult tekitatud kahju.
Kommentaarid