Tartu kultuuriettevõtted on suurenenud energiakulude tõttu pidanud viimase poole aasta jooksul piletihindu tõstma ning kardavad, et elukalliduse kasvades kaotatakse kliente.
Kui eelmisel aastal maksis Tagurpidi Maja tavapilet 7,50 eurot, siis alates 2022. aasta maikuust on hind 8,50 eurot. Tagurpidi Maja perenaine Maarja Lodeson tõdes, et hinnatõusu on põhjustanud suurenenud elektrihinnad. Tema sõnul pole siiani selge, kuidas inimesed tulevikus hinnatõusule reageerivad, kuid praegu pole külastajaid vähenenud.. „Kui inimestel on kokkuhoiurežiim, siis kärbitakse esmalt kultuurilt,“ ütles Lodeson.
Koos tavapiletitega muutus Tagurpidi Majas ka perepiletisüsteem. Varem kuulusid 17-eurose perepileti alla kaks täiskasvanut ja üks laps, ent nüüd maksab pilet 24 eurot, tagades sissepääsu kahele täiskasvanule ja kõikidele alaealistele lastele.
Tartu Elektriteatris tõusid hinnad septembri alguses. Varem maksis tavapilet 5,50 eurot, nüüd maksab 6 eurot. Kuni 12-aastastele on kinopilet 3,50 euro asemel 4 eurot. Elektriteatri kommunikatsioonispetsialist Tiina Pitk selgitas, et kollektiivis on hinnatõusu arutatud pikalt. „Meil on turu kõige odavamad piletihinnad ning me tõstsime seda, et konkurentsis püsida,“ selgitas Pitk.
Lodesoni ja Pitki sõnul rohkem piletihindu tõsta ei saa. Praegu külastavad inimesed ettevõtteid, ent asutused kardavad, et piletihindade kallinemisega olukord muutub. „Me võime ju hindu tõsta, aga nähes, et klientidel on niigi raske, siis sellest hinnatõusust pole kasu, sest külastajaid pole,“ lausus Lodeson.
Raamatupidajana töötav Pille ütles, et kultuuriasutuste piletihindade kallinemist on ta märganud. Ta sõnul on tahakanud jälgima sooduspakkumisi, et kultuurielamust odavamalt saada. Pille lausus, et kõrge piletihind on põhjus, miks ta mitme maalinäituse külastamisest loobunus. „Ei ole ikka nii, et uue näituse pärast ostan kohe muuseumisse pileti ning jalutan seal huvi pärast ringi,“ ütles ta.
Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik rääkis, et kätte on jõudnud tõetund, millised tegevused on inimestele piisavalt huvipakkuvad ja taskukohased. „Alates koroonaaelsest ajast kuni tänaseni on inimeste huvi langenud 20–30% võrra,“ ütles Avik.
Selleks, et kultuuriettevõtted suurenenud väljaminekutega toime tuleks, soovitab Avik organisatsioonidel üle vaadata tööjõukulud. „Tasub mõelda, kas vähem arv inimesi saab sama töö ära teha,“ ütles ta. Aviku sõnul on juba koroonaaastad olnud kultuurivaldkonnale rasked, ent eelnevad mõjud veel kestavad ning süvenevad inflatsiooni tõttu veelgi.
Kommentaarid