Kui Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tudengid kuulavad enda sõnul õppejõudude puuduse tõttu läbipõlenud lektoreid või lepivad edasi lükatud õppetööga, võib asejuhataja sõnul olukord lõppeda eestikeelse majandushariduse kadumisega.
Majandusteaduste bakalaureuseõppe teise kursuse tudeng Georg Martin Leppsalu rääkis, et pidi selle aasta sügissemestril läbima makroökonoomika õppeainet, kuid see lükkus õppejõu puhkuse tõttu kevadsemestrisse. „Kahtlen, et kas tõesti pole kedagi asemele võtta,“ sõnas ta.
Majandusteaduskonna asejuhataja õppe alal Kertu Lääts selgitas, et õppeaine lükkus edasi, sest professor võttis vaba semestri. „Ülikool lubab õppejõududele iga viie aasta tagant vaba semestri,“ ütles Lääts.
Küll aga ei saa Läätse sõnul õppejõud nii tihti puhata, sest asendajaid pole. Ta selgitas, et 80 õppejõust peaks igal semestril olema puhkusel umbes 10. „Heal juhul on üks-kaks inimest aastas vabal semestril,“ ütles ta. Selleks, et teiste õppejõudude koormus ei kasvaks, peaks teaduskond palkama asendusõppejõud, kuid see pole Läätse sõnul võimalik. „Niigi on raha vähe,“ ütles ta.
Georg Martin Leppsaluga samal kursusel õppiv Erich Kühn rääkis, et teaduskonnas on vajaka õppejõude, kes oleksid oma tööle pühendunud. „Meile on varem õppejõud öelnud ka, et tal on suva, mida meie teeme, sest tema tahab loengu lihtsalt ära anda,“ lausus ta. „Võib-olla oli ta ise läbipõlenud.“
Majandusteaduskonna asejuhataja Läätse sõnul on kurb, et tudengid on õppejõudude läbipõlemist märganud. „Puhkuseta pingeline töö viib tõesti selleni, et õppejõud põlevad läbi,“ ütles ta. Peale selle, et Lääts on näinud läbipõlenud kolleege, on ta isegi kurnatusest taastuma pidanud.
Majandusteaduskonna tulevikki paistab kurb, rääkis Lääts. „Üks mure on see, et meil on vananevad õppejõud. Pensioniealised õppejõud jätkavad patriootlikult oma tööd, kuid nooremaid peale ei tule,“ lausus ta.
Sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets rääkis, et majandusteaduskonnas on mure see, et nii era- kui ka avalikus sektoris pakutakse noorele lõpetajale suuremat palka kui õppejõule. „Siin on vaja, et riik tõstaks kõrghariduse rahastust,“ ütles Eamets.
Lisaks muutub Kertu Läätse sõnul aina keerulisemaks eestikeelse majandushariduse jätkamine bakalaureuseastmes. „Doktoriõpe on meil puhtalt ingliskeelne, magistriõppes on tudengid eesti- ja ingliskeelse õppe põhjal pooleks jaotatud,“ selgitas ta. „Eestikeelseid õppejõude tuleb aina vähem juurde, tööjõuturul oleme atraktiivsemad välismaalastele.“
Raul Eamets ütles, et kuna õppejõul peab olema doktorikraad, saab mure lahendada eelkõige majandusteaduskond ise, meelitades kohalikke tudengeid õpinguid jätkama. "Hea potentsiaal tulevaste doktoriõppe kanditaatide taimelavana on matemaatilisel majandusteaduse (MTM) magistrikaval, mis annab hea teoreetilise ettevalmistuse doktoriõppeks," sõnas ta. "Kindlasti on lahendusi veel, näiteks teadmussiirde doktoriõpe."
Kommentaarid