Kuigi riik tõstab kõrghariduse tegevustoetust järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 15%, ei tähenda see kõrgkoolide õppejõududele palgatõusu.
Tartu Ülikooli personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas sõnul sai Tartu Ülikoolis enamik õppejõude eelneval aastal vähem palka, kui oli üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu, mis on 1624 eurot. “Praeguseks oleme enim saanud tõsta lektorite palka, kelle keskmine töötasu on jõudnud järele üldhariduskooli õpetajate kavandatavale keskmisele palgale,” ütles Kuningas. Tartu Ülikooli õpetajate ja nooremlektorite keskmised töötasud jäävad samas endiselt oluliselt maha üldhariduskooli õpetajate keskmisest töötasust, lisas Kuningas.
Kuigi valitsus on kokku leppinud kõrghariduse tegevustoetuse tõusu järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 15%, ei tähenda see Kuninga sõnul automaatselt töötasude tõusu samas mahus. “Tegevustoetuse tõus 15% tähendab 2023. aastal kõrgharidusele kokku 26 miljonit eurot lisaraha, kuid kõrghariduse rahastamise tegelik puudujääk on vähemalt 100 miljonit eurot,” ütles ta.
Tartu Ülikooli majandusosakonna õppejõud Kristian Pentus sõnas, et enamik inimesi võib kõrgkoolist liikuda erasektorisse ja 99% juhtudest saada kolmandiku võrra või rohkemgi palka. “Eriti karm on lugu nendega, kes valivad, kas olla õppejõud ja akadeemikud või eksperdid era- ja riigisektoris, ja siin võime rääkida kahe – kuni kolme kordsetest vahedest,” lisas ta.
Pentuse sõnul on akadeemikutel ja õppejõududel kaks valikut: leida moodus ennast ise finantseerida või leppida kesise palgaga ja leida lohutust teistest tööga kaasnevates hüvedest nagu pikk suvi või vabamalt planeeritav töögraafik.
Tartu Ülikooli ametiühingu juhatuse liikme ja füüsika instituudi kaasprofessori Stefan Groote sõnul on suur oht, et paljud akadeemilised töötajad võivad projektide lõppemisel jääda töö ja palgata. Probleem tekib sellest, et endiselt makstakse suuremat osa palgast projektide rahastusest, mida töötaja või kolleeg on ise taotlenud.
“Tegevustoetus on instituudini jõudes nii väike, et palgarahaks jätkub kindlasti alla 10% töötajatest,” ütles ta. “Kui mina pean füüsika instituudist lahkuma, sest minu personaalne rühmagrandi [uurimistoetuse] taotlus sai viis aastat järjest eitava vastuse ehk projekti ei rahastata, siis rahvusvaheliselt tähtis aine nagu elementaarosakeste füüsika ei ole enam Tartu Ülikoolis esindatud,” lisas Groote. “Granditaotlusi on näiteks füüsika instituudis olnud umbes kümme tükki, koos selle 10% annab see umbes 36 teadlast, kes peaksid lahkuma, kui vastavat rahastust mujal ei leia,” ütles ta.
Ülikoolid on miinimummäärade kaudu kinnitanud, milline peab olema palgaastme töötaja palk vastavalt koormusele. Füüsika instituudi kaasprofessor Marko Kaasik sõnas, et rahapuuduse olukorras on tavaks võtta mõne töökoha koondamise asemel inimesed tööle formaalselt osalise koormusega. “Niimoodi ei paista rahapuuduse probleem täiskoha järgi tehtud palgastatistikas välja,” lisas ta.
Kui lähiajal õppejõudude palgad ei suurene, jätkub Kaasiku sõnul see, mis on juba aastaid toimunud – targemad ja toimekamad lahkuvad teisele tööle või välismaale. “Kohale jäävad need, kellel ei ole muid valikud ja see on kõrghariduse aeglase allakäigu tee,” ütles ta.
Kommentaarid