Meditsiinivaldkonnas kõige väiksema rahastusega Tartu Ülikooli farmaatsia instituut vaevleb rahanappuse käes, mistõttu on nii õppejõududel raske õppetööd korraldada kui ka üliõpilastel selles osaleda, sest õppevahendid on vanad või puuduvad sootuks.
Proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilase sõnul hakatakse praktikumides vajalikke kaitsvaid kitleid tellima alles novembris, mistõttu jõuavad need tudengiteni hiljemalt kevadsemestri alguseks. Seni laenab esmakursuslastele kitleid Tartu Ülikooli Rohuteaduste Selts.
Seltsi kuuluva üliõpilase sõnul ei peaks kitlite andmine tudengitele olema seltsi ülesanne. Ta lisas, et ajapikku on kitlid ka kaotsi läinud või kulunud ning allesjäänutest on suurem osa vaid väikestes suurustes, mistõttu pikad poisid neid kanda ei saa.
Farmatseutilise keemia kaasprofessor Andres Meos nentis, et instituudis on kõige suurem probleem aparaatidega, mis võivad maksta 15–25 tuhat eurot. ,,Paljud aparaadid pole sugugi ostetud, vaid olen need tutvuste kaudu n-ö humanitaarabina ettevõtete käest saanud,” ütles ta.
Kuid saadud masinad on päevi näinud, ütles Meos. ,,Neid aparaate võib võrrelda vana autoga,” ütles Meos. ,,Need kipuvad lagunema ja neid on vaja kogu aeg parandada.” Paljudel aparaatidel on osad, mis kuluvad kergesti ja seetõttu peab need iga paari aasta tagant välja vahetama, kuid pisike jupp võib maksta 500–700 eurot. Sellist raha instituudil Meosi sõnul pole.
Farmatseutilise tehnoloogia kaasprofessor Urve Paaver lisas, et ka mikroskoobid, mida tudengid õppetöös kasutama peavad, on halvas korras. ,,Mina viin läbi praktikume mikroskoopidega, mis alalõpmata igas praktikumis järjest ära lagunevad,” ütles Paaver.
Proviisoriõppe kolmanda kursuse üliõpilane tõi probleemina välja nõukogudeaegsed seadmed ja vanad arvutid. ,,Meil on ikka veel 2000ndate lauaarvutid,” ütles ta. ,,Praktikumides on olnud olukord, kus keegi paneb lihtsalt käega arvutile matsu, et see tööle läheks.”
Rahanappust näitlikustab ka see, et preparaatide lõikamiseks pole instituudil võimalik kolmanda kursuslase sõnul isegi žiletiterasid osta.
Kuivõrd üliõpilased tõid välja vananenud arvutid, siis Meos seda probleemina ei näe, sest need on muudest õppevahenditest tunduvalt odavamad ja neid on lihtsam välja vahetada.
Üliõpilaste sõnul on vanad arvutid siiski praktikumides probleeme tekitanud. Nad rääkisid, et praktikumis ei saanud nad infrapunakiirgusega aineid määrata, sest arvutis programm ei avanenud. See raiskas nii õpilaste kui ka õppejõu aega, sõnas üliõpilane.
See, et õppejõud peavad katkiste seadmete parandamiseks ise raha otsima, on Meosi sõnul instituudis tavaline. ,,Me oleme kuskilt ikka raha leidnud, aga see on paras stress ja ajakulu,” ütles Meos. ,,Õppejõul peaks olema võimalus ülikooli poole pöörduda ja kohe seadme paranduseks raha saada, kui seda pole.”
Kui rahastus ei suurene, siis on instituut sunnitud praktikume veelgi vähendama, ütles Meos. ,,Kui üliõpilased ei saa praktilist tööd teha, siis väheneb diplomi väärtus,” sõnas Meos. Praktika vähendamist ei soovi ka üliõpilased. ,,Õppejõud annavad parima, et saaksime siiski võimalikult palju erinevaid katseid teha,” ütles tudeng.
Instituudi juhataja Karin Kogermann lubas vastata neljapäeva õhtuks, kuid reedese tööpäeva lõpuks ei olnud ta veel kolmele meilile kui ka kolmele kõnele vastanud.
Kommentaarid