Õppejõud on kimbatuses vaba semestri võtmisega

Tartu Ülikoolis napib õppejõude ja seetõttu ei saa kõik soovijad võtta kord viie aasta jooksul ettenähtud akadeemilist poolaastat teadustööks, sest kedagi pole neid asendama võtta.

Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul ei saa instituut lasta õppejõude vabale semestrile. ,,Me proovime lahendusi leida, kuid on õppejõude, kes ei hakka isegi vaba semestrit küsima, sest teavad, et praegu pole seda võimalik saada,” ütles Vilo.

Vilo sõnul on arvutiteaduse instituudi peamine probleem, et proportsionaalselt tudengitega on õppejõude väga vähe. ,,Me žongleerime praegu õppejõude ainete vahel,” sõnas ta. ,,Oleme praktiliselt ainuke instituut, kus tudengite arv on aastatega hüppeliselt kasvanud.”

Ka majandusteaduskonna juhataja Anne Reino ütles, et neil on õppejõude puudu. ,,Meil on kaheksa õppetooli ja arvan, et poolte juhid ütleksid, et inimesi on puudu,” sõnas ta. ,,Enamik õppejõude pole tööl täiskohaga, sest oleme meelitanud ametisse inimesi, kellel juba on teine töökoht.”

Majandusteaduskonnas lükkus üks kohustuslik makroökonoomika õppeaine lausa kevadsemestrisse, sest vastutav õppejõud oli majandusteaduskonna õppetooli juhataja Kertu Läätse sõnul võtnud vaba semestri. Lääts rääkis, et see ei ole hea variant, sest arvestama peab ka välistudengitega, kellel on vaja semestri jooksul Eestis läbida kindlad ained, aga rahanappuse tõttu ei olnud instituudil võimalik kedagi asemele võtta.

Samas peavad õppejõud teadustööd tegema, sest see on molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktori Maia Kivisaare sõnul kvaliteetse kõrghariduse nurgakivi. ,,Õppejõud, kes viivad läbi õppetööd peavad tegema teadustööd, et olla oma aines pädevad ja tugevad,” ütles ta. 

Kivisaar nentis, et molekulaar- ja rakubioloogia instituudis on paid paar õppejõudu, kes on võtnud akadeemilise semestri teadustööks. Instituudis tehakse teadustööd ja õppetööd paralleelselt, mis pole tema sõnul ideaalne, sest väsitab õppejõude, kuid on praeguses olukorras parim valik.

Kivisaare sõnul on probleemi tuum õppejõudude puuduses ja kõrghariduse väheses rahastuses. ,,Raske on töötajaid saada, sest me ei saa pakkuda konkurentsivõimelist palka,” ütles ta. ,,Kui kuulutame välja konkursi, siis heal juhul kandideerib üks inimene, aga võib ka nii olla, et koht jääb tühjaks.”

Ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemmi sõnul tuleb arvestada praeguses kõrghariduse rahastuse olukorras, et kui õppejõud võtab vaba semestri, siis lükkuvad mõned ained edasi, neid annab teine õppejõud või peab palkama kellegi väljastpoolt. ,,Paneme kõik pead kokku ja leiame lahenduse, sest õppejõul on õigus vaba semester võtta,” lisas ta. 

Haridusinstituudi juhataja Äli Leijeni ning maailma keelte ja kultuuride kolledži direktori Terje Looguse sõnul neil üldist õppejõudude nappust pole ja akadeemilisele semestrile on siiani saanud minna kõik soovijad.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles, et tema teada pole tegemist ülikooliülese probleemiga, kuid paneb instituudi juhatajatele südamele, et soovi korral saaksid töötajad vaba semestri võimalust kasutada.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ei osanud öelda, kas probleem on viimase paari aastaga suurenenud. ,,See on alati pingerikas küsimus olnud, kuid kõrghariduse vähene rahastus on pannud sellele täiendava surve, sest rahanappuse tõttu pole kedagi võimalik asemele palgata,” ütles Valk.


 

Kommentaarid